Millest tekivad naabrite vahel piirivaidlused?

metsa majandamine

Delfi Ehitus2

Andrese ja Pearu kraavikaevamise lugu on ilmselt igale eestlasele teada. Piiriküsimused on aktuaalsed tänapäevalgi.

Mitmeski mõttes ei ole naabrite piiriprobleemid kuskile kadunud, ainult et nüüd on piiride mahamärkimisel osapooli rohkem kui ainult piirinaabrid ning vigade tekkimise võimalus seega mitmekordsem. Katastriüksuse moodustamisel on vähemalt viis osapoolt: kohalik omavalitsus, maamõõtja, maaomanik, piirinaaber, katastripidaja. Selleks, et moodustada katastriüksus, mille andmed on vastavuses ka maastikul oleva situatsiooniga, on vaja kõigi osapoolte tõhusat koostööd. Kui kas või üks neist ei suhtu või ei ole suhtunud oma ülesannetesse tõsiselt, võivad naabrite vahel kergesti tekkida piirivaidlused.

Miks tekivad piirivaidlused?

Selleks on mitmeid põhjuseid ja võimalusi, kuid enamasti on põhjuseks valed piiriandmed. Vastuolulised piiriandmed on tihti põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest ja -viisidest või lohakusest ja huvipuudusest piir korralikult maha märkida. Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul. Mõnes kohas on aga jätnud maakorraldus soovida või pole katastripidajal olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.

Sageli on valed mõõdistusandmed põhjustatud maamõõtja tehtud mõõdistamisvigadest või ei ole ta arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.

Loe edasi Delfi ehitusportaalist.

Vaata ka Maa-ameti selleteemalist videot Facebookis:

0Shares