Mine metsa – oma metsa igal juhul

05.09.2013

ÕHTULEHT, Ille Grün-Ots:

Õhtulehe lisa “Metsaleht”

Metsa hooldamise ja majandamise võib vabalt asjatundjate hooleks jätta. Igal juhul tuleks aga oma metsas ringi vaadata ja vähemalt metsa noorendamise – uute puude istutamise – võiks ise ette võtta. Miks mitte teha suurema seltskon­naga üks mõnus talgupäev.

Metsa raieküpseks kasvamine ja te­ma eest hoolitsemine kestab aasta­kümneid. Sestap on väga oluline, et metsaomanik planeeriks oma tege­vust pikka aega ette. Metsandus on spetsiifiline ja suuri teadmisi eeldav ala – hea tulemuse saamiseks õpivad erialainimesed aastaid kutse- ja kõrg­koolides, tähtis on ka pidev praktika oma ala asjatundjate käe all.

Metsas ei saa eelmistel aastatel tehtud vigu kohe järgmistel aastatel parandada, sest metsanduse majan­dustsükkel – raiering – kestab mitu inimpõlve. Ette peab planeerima nii uuendusraieid kui ka raiesmike uuenduseks mõeldud metsataimede ostmist, ning metsamajandamiskava tellimisel ja toetuste taotlemisel peab kannatust olema. Mida aga teha, kui omanik elab Eesti ühes otsas, tema metsatükk asub aga sadu kilomeet­reid eemal riigi teises otsas ning oma­nikul pole aega ega enamasti ka os­kusi oma metsaga toimetada.

Eesti erametsaliidu juhatuse esimees, ühtlasi ka Hiiumaa metsaseltsi juha­tuse esimees Aira Toss ütleb, et selli­ne kirjeldus (elab eemal, ei oska, ei viitsi) käib suurema osa Eesti metsa­omanike kohta.

«Vahepealse 50 aastaga, kui meil oli teine riigikord, tõstetigi inimesed eemale oma kinnisvarast – seda on ka mets,» nendib Toss.

Mida siis aga ikkagi teha? Eesti erametsaliit püüab neid, kes oma metsaga hästi hakkama ei saa, igati aidata. Variante metsa majandami­seks on mitu: võib ise majandada, võib sõlmida lepingu metsaühistu või -firmaga, aga võib valida ka kasutus­valduslepingu. Viimane on Aira Tos­si arvates tõepoolest viimane, mille peale välja minna. Esimese asjana soovitab ta rääkida metsamaa piir­konnas tegutseva metsanduskonsulendiga. Erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee leiab kõik konsulentide ja metsaühistute kontaktid.

Abi nõutamist kaaludes ei maksa peljata, et konsulteerimiseks peaks rahakott puuga seljas olema. Esime­sed kaks tundi nõustamist on metsa­omanikule tasuta, lisaks võib saada veel 13 tundi väga väikese raha eest.

Kontrolli alati tausta

Kuigi igal konsulendil, kes on liidu kodulehel kirjas, on kutsetunnistus, mis muu hulgas tagab ka sõltumatu­se ja erapooletuse, tasub Tossi mee­lest

alati küsida mitme asjatundja ar­vamust. Ka põllumajandusnõuandjate soovitatud metsamajandusfirmade tausta tuleks kindlasti kontrollida – internetis guugeldades saab esime­se info kiiresti kätte: näiteks kas fir­mal on maksekultuur paigas (näeb krediidiinfost).

«Igal juhul tasub endal aega võtta ja pisutki metsaasjadesse süveneda,» soovitab Toss. «Sealsamas liidu ko­dulehel on olemas kõik lepingute näi­dised, head õppematerjalid ja palju muud metsaomanikule kasulikku.» Oma kogemusest lähtudes lisab metsaasjatundja (Hiiumaa metsaomani­kest elab suur osa oma metsast kau­gel), et kui vähegi võimalik, siis üks näost näkku kohtumine inimesega, kellele usaldad oma metsa, on väga­gi teretulnud.

Uuri toetuste võimalust

Mets on tänapäeval päris tulus kin­nisvara, kuid metsa müügist saadava raha kõrval ei tohi unustada metsa hooldamist. «Üldjuhul on praegu alustava metsaomaniku mets juba küps,» teab Toss. «Seega tuleb alus­tada raiest, mis on ka metsahoolduse üks vorm. Sellisel juhul on metsa uuenduseks üks variant lageraie. Sel­le järel tuleb ala uuesti metsastada ehk siis paljaksraiutud alale uued puud istutada. Millised, sõltub kas­vukoha tüübist. Metsauuendamiseks on olemas ka toetused. Lisaks on tu­lumaksuseadusesse tehtud muuda­tus, mille kohaselt on metsa müügist saadud tulult arvestatud tulumaksust võimalik maha arvata uue metsa is­tutamisega seotud kulud.»

Siiski on inimesi, kes pole oma metsast üldse huvitatud. Tossi sõnul on metsaomanikele, kes oma metsa päris «kollimetsaks» on lasknud kas­vada, ettekirjutisi tehtud, aga tema teada ei ole kedagi karistatud metsa hooldamata jätmise eest. Midagi eri­ti hullu aga hooldamata metsaga ka ei juhtu. Tõsi, kui näiteks levib mõni metsahaigus, võib naabritel tek­kida ebameeldivusi. «Uus mets kas­vab peale igal juhul – mets saab ilma inimeseta hakkama,» tõdeb Aira Toss. «Oluline on aga, et uus metsa-põlvkond oleks kvaliteetne, sestap tu­leks uut metsa siiski teadlikult istu­tada ning valida tasemel istutusma­terjal.»

Ka siis, kui metsaga on tegelema võetud mõni firma, soovitab Toss vä­hemasti uue metsa istutamisel kaasa lüüa – koos sugulaste või ka sõprus­konnaga: «Kui vähegi võimalik, ter­vis kannatab ja vanus lubab, võtke pere ja sõbrad kokku – metsa istuta­mine on niivõrd positiivne elamus, et sellest ei maksa ennast küll ilma jät­ta!»

Tossi rõõmustab aga see, et peale on kasvanud metsaomanike uus põlvkond, kellest väga paljud on häs­ti tublid ja teadlikud, hoiavad end olulisega kursis ja kasutavad iga või­malust metsahoolduse tarkust kogu­da.

 Vali majandamisviis

Metsaomanik majandab metsa ise. Sobib metsaomani­kule, kellel on metsanduslik haridus või piisavad metsandusteadmised ja -praktika, kindel tahe metsas tööd teha, aega uurida õigusakte ja suhelda mitmete asutustega. Majandamisleping metsaühistu või -firmaga. Leping sõlmitakse metsaühistu või metsafirmaga, kes jälgib, mi­da ja millal oleks vaja metsas teha. Ühistu või firma võib anda metsaomanikule soovitusi, aidata tööde organiseeri­misel või pakkuda vastavat teenust ja aidata ka metsama­terjali müügil.

Kasutusvaldusleping. Sellise majandamislepingu puhul tuleb lepingus väga täpselt sätestada, missugused õigused on kasutusvaldajal. Alati peab arvestama, et selle lepingu­ga võib metsaomanik ära anda kõik õigused peale metsa­maa müügi õiguse. Need lepingud on väga riskantsed, vaja­vad häid juriidilisi ja erialaseid teadmisi ning võivad asja­tundmatuse korral kaasa tuua palju halbu üllatusi.

Allikas: Eesti erametsaliit