Minister tunneb muret maaomanike võrdsuse pärast

30.08.2013

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kellele on pinnuks silmas Natura toetus maaelu arengukavas, on pöördunud looduskaitsetoetuste pärast õiguskantsleri poole.

Helir-Valdor Seeder väidab kirjas õiguskantslerile, et Eesti maaelu arengukava 2014–2020 koostamise ajal on maaomanikud tõstatanud küsimuse, kas Natura 2000 aladega seotud toetusmeetmed ikka tagavad isikute võrdse kohtlemise. Ei arvesta erinevusi. Ta usub, et küsimus on “ilmselt vähemalt osaliselt ajendatud ka Riigikohtu otsusest, kus Riigikohus tunnistas õiguskantsleri taotluse alusel põhiseadusevastaseks seadusesätted, mis ei näinud avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule ette mõistlikku hüvitist”.

Muu hulgas ei jäta minister märkimata seisukohta, mille nimel ta ise võidelnud on. Ta kirjutab, et Natura 2000 aladel kehtivate kitsenduste ja piirangute hüvitamiseks kasutatakse Eestis maaelu arengu toetuste vahendeid, kuid “see ei ole kindlasti ainus võimalus ja kitsendusi oleks võimalik hüvitada näiteks ka riigieelarve vahenditest”.

Teatavasti otsustas valitsus Natura toetused ka Eesti uue maaelu arengukava (2014–2020) rakendusplaani sisse jätta. Põllumajandusminister märgib oma kirjas seepeale, et arengukavas olev hüvitis on üks väheseid juhtumeid Eestis, kus piirangud maa kasutajale või omanikule hüvitatakse. Väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevate kaitstavate alade erametsaomanikele majandamispiiranguid ei kompenseerita. Rakendatakse küll maamaksuvabastust 50 või 100%, kuid see ei arvesta piirangute sisu ja omandi väärtust.

Samamoodi ei arvesta erinevusi Natura 2000 toetus, mis sõltub vaid sellest, kas maa asub kaitseala sihtkaitse- või piiranguvööndis. Nii on makstud Natura põllumaal hüvitist 32,06 €/ha aastas (alates 2014. aastast plaan 32 €), erametsamaa piiranguvööndis ja hoiualal 60,08 ning sihtkaitsevööndis 109,93 €/ha aastas (alates 2014. aastast 60 ja 110 €/ha aastas). Nii looduskaitsepiirangud kui ka põllumaa ja metsa väärtus võivad samas olla väga erinevad. Ühe põllukasutaja või metsaomaniku jaoks võivad piirangud tähendada majandustegevuse keeldu, kuid teise jaoks vaid loa küsimist maaparandussüsteemi rajamiseks.

Ei kohtle võrdselt

Helir-Valdor Seederi sõnade järgi on põllu- ja metsamaa omanikud juhtinud ta tähelepanu sellele, et kuigi nad on erinevate looduskaitsepiirangute ning põllumajandusmaa ja metsa erineva väärtuse tõttu eri olukordades, käsitleb Natura 2000 alade toetuse ühtne määr neid võrdses olukorras olevatena. Kuid võrdsuspõhimõtte rikkumine on ka see, kui ebavõrdseid koheldakse võrdselt.

Minister küsib oma kirjas:

– kas Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames kavandatav Natura 2000 põllu- ja metsamaa-aladega seotud ühesuurune toetus on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega;

– kas Natura 2000 aladega seotud põllumajandusmaa ja erametsamaa toetus tuleks viia vastavusse piirangute tegeliku sisu ja omandi väärtusega;

– kas võrdse kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui avalik-õiguslikud kitsendused ja piirangud ühel juhul hüvitatakse (nt Natura alad) ning teisel juhul mitte (nt looduskaitsepiirangud väljaspool Natura alasid).

18. juulil saadetud kirjale on õiguskantsler 9. augustil vastanud, et on ministri avalduse menetlusse võtnud ja kavas on teabe saamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Õiguskantsler lisab: “Kuna Natura 2000 alal asuvate põllumajandusmaa ja erametsamaa omanikele toetuste maksmise aluseks olevad määrused olete kehtestanud Teie, siis võib osutuda vajalikuks paluda ka Teie käest täiendavaid selgitusi ja põhjendusi.”