Müüjad dikteerivad metsamaa hinda

ÄRIPÄEV (Tööstus), Anne Oja (Arco Vara analüütik): Vähenev metsamüüjate arv võimaldab järjest teadlikumaks muutuvatel metsaomanikel hindu dikteerida.

Asjaosalised selgitavad toimuvat metsaturu korrastamise ning maa koondumisega suur­te tegijate kätte.

Kinnisvarabuumi aegu ehk aastal 2007 maksis metsamaa maa-ameti tehingustatisti­ka andmetel 1779 eurot hektarist. Praegu üle­tab keskmine hektarihind juba 2500 eurot.

Ajalehtede kuulutusteleheküljed on kas­vava metsa ja metsamaa kokkuostjate teateid täis. “Aeg kaubelda!” meelitab üks kokkuostjatest. “Ostan parima hinnaga metsamaad üle Eesti,” lubab teine.

Augusti lõpul otsis Maalehe vahendusel metsa ja metsamaad kuus ja septembri algul Erametsakeskuse kodulehel kaheksa ettevõtet.

2013. aasta esimesel kolmel kvartalil ula­tus metsamaa hektari rekordhind juba 9167 ja 9442 euro vahele. Ehkki pole välistatud, et mõ­ne sellise metsatüki puhul oli tegu looduskau­nis kohas asuva tulevase arenduskinnistuga, on siiski kõige tõenäolisem, et ostja saab kasvava metsa kuusepalgina kohe rahaks teha.

Metsamaa tehinguid ja puidu kokkuostu­hindu kõrvutades ilmneb, et nii maa keskmine hind kui ka okaspuidu kokkuostuhind kasvab, kuid kasvutempo ühtlustub. Veel aasta alguses kasvas maa hind puidu kokkuostuhinnast tun­duvalt kiiremini. Spekuleerimisruumi on see­ga praeguseks jäänud vähemaks.

Kui palju konkreetse metsamaa eest tegeli­kult raha saab, sõltub eelkõige kinnistul kas­vavast metsast, aga ka aastaajast, teede olemas­olust ning muudest detailidest. Näiteks saab raieküpse okaspuumetsa eest küsida küll kõr­get hinda, aga kui maatükile on teinud pesa kotkas, muutub see potentsiaalse ostja silmis väärtusetuks – metsa majandamisele ja raiele laienevad looduskaitselised piirangud.

Kommentaar

Omanike seas üha enam professionaale

MARGUS PÕLD

ASi Arco Real Estate põllu- ja metsamaade maakler

Arvan, et tehingute arv ja maht jätkavad pikemas perspektiivis oma tõusu­de ja mõõnadega siiski väi­kest langust ja metsamaa keskmine hind tõuseb. Põh­jus on selles, et need, kes taht­sid oma metsamaa müüa, on seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saa­nud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügisoovi tekkides esime­se metsaga tegeleva sugula­se juurde. Nad kaaluvad roh­kem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müü­jaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud ar­vu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest. Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majandama hakkama. Puidu kokkuostuhindu kindlaks te­ha on lihtne, piisab vaid internetiostingust. Kõige kee­rulisem on aru saada, mis mets ja kui palju konkreetsel kinnistul kasvab.

Müük notari deposiidi kau­du.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siis­ki ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sam­mul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam­vähem sama raha korraga kät­te. Metsamaa tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kät­te. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Müügiks võib valmistuda näiteks metsamajanduskava tellimisega sõltumatult te­gijalt, mitte sellelt, kes met­sa osta tahab. Vahel on mõtte­kam tellida metsamajandus­kava asemel hoopis hindami­ne kinnisvarabüroost, mil­lel on vastav kogemus. Sel ju­hul jääb metsamajanduskava koostamine ostja hooleks.

Kõik metsamaad kokku ostvad firmad ei hakka ise metsa majandama. Osa kok­kuostjaid teevad maade­le metsamajanduskavad ja müüvad need seejärel paket­tidena välisinvestoritele eda­si. Sellised paketid ulatuvad 300-1000 hektarini. Edasi­müügi jaoks paketti koguta­vad maad ostetakse üldjuhul ühest piirkonnast.

Välisinvestorid soovivad maid osta usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ja sageli n-ö täispaketina, et neil oleks metsamajandamiskavade te­gemisega vähem bürokraa­tiat ning poleks tarvis iga metsatükki tehingu eel loo­duses üle kontrollida.

Metsamaa kõrges hinnas.

Kui metsamaadele on äsja teh­tud hindamine, siis selle hin­naga saab need kindlasti ka maha müüa. Metsamaa hind on praegu buumiaja hinnast kõrgem. Okaspuukinnistute hinnad võivad metsamaa keskmist hinda ületada kahe-kolmekordselt. Rekordhinna­ga müüdud metsakinnistutel kasvab tõenäoliselt raieküps 100aastane üraskitest ja mä­danikest kahjustamata kuusk. Pole haruldane, kui korraliku kuusemetsaga kaetud kinnis­tu eest makstakse 8000 eu­rot hektari eest. Ka Arco Vara vahendusel on sellise hinna­ga tehinguid toimunud. Leht­puuga kaetud metsamaa eest võib saada vaid poole metsa­maa keskmisest hinnast või 1000 eurot hektarist. Tehingu-hindu mõjutab loomulikult ka see, millise hinnaga puitu pa­rasjagu kokku ostetakse. Kui mõne puiduliigi kokkuost on kasvõi ajutiselt peatatud, siis selliseid metsakinnistuid kas ei osteta või ostetakse kokku tavahinnast odavamalt. Lehtpuu hinda mõjutab ka aasta­aeg. Kütteperioodil ja enne se­da hinnad tõusevad.

Metsa odavalt käest anda ei maksa

HEIKI HEPNER

OÜ Tark Mets juht

Metsamaa konsulideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Kui vaadata sta­tistikat, võiks ütelda, et oste­tud on pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid. Metsamaa hind sõltub suurel määral sel­lest, mis seal peal kasvab. Loo­mulikult maatüki looduskau­nis kohtas müümisel makstak­se ka asukoha eest.

Praegu on okaspuupalkidel väga kõrged hinnad, see­vastu paberipuidu ja küt­tepuidu hinnad on mada­lad. See tähendab, et küpse­te okaspuistutega maatükki­de eest saab varasemaga võr­reldes kõrgemat hinda. Noo­rema ja keskealise metsa eest saab keskmisest natuke ma­dalamat hinda, kuna seal on lähiaastate raies suurem küt­te- ja paberipuidu osakaal.

Okaspuupalgi kõrge hinna­tase peaks püsima.

Ilmselt läheb nii ka kase jämesortimendiga. Paberipuidu hinna­kasvu ei julge praegu prognoosida ja suure tõenäosuse­ga ei toimu lähiajal ka olulist küttepuidu kallinemist.

Kõige kallimad on raie­küpse metsaga maatükid, sest sealt saab investeeritud raha kohe tagasi. Hinda mõ­jub ka juurdepääs teedelt. Kui teed lähedal puuduvad viib see samuti metsa hinna alla.

Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele. Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel olu­liselt soolasema hinnaga eda­si ärib, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt.

Metsaühistu abiga võib kaaluda ka oksjoni korral­damist, aga ka siis peaks alg­hind olema võimalikult kesk­mise turuhinna tasemel.

0Shares