Näitus võtab kokku 100-aastase metsa loo

metsamuuseum, Sagadi looduskool

Eile möödus sada aastat Eesti riikliku metsasüsteemi sünnist. Eesti metsa pindala on selle ajaga kasvanud enam kui kaks korda ja jõutud on Euroopa metsarikkaimate riikide hulka. Juubeli puhul avati RMK Sagadi metsakeskuses näitus „100 sammu metsateel“.

Näitus austusavaldus ja tänu kõigile neile, kes selle sajandi jooksul on aidanud kaasa metsanduse arengule ning kummardus Eesti metsale.

Näitus annab ülevaate metsanduses saja aasta jooksul toimunud tähtsamatest suundumustest ja sündmustest, kogub kokku väärtuslikud fotod, ringvaated ja lood metsast ning toob uudistamiseks välja märgilised tööriistad ja sümbolid.

„Eesti riigimetsandus on alati tuginenud teadmistele ja haritud metsameestele ja -naistele, nii ka praegu,“ ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas näituse avamisel.

Me oskame metsa hoida ja kasvatada ning ainuke, mida vajame, on see, et järgmised 100 aastad tagavad meile stabiilse riigikorra.

„Meil on olemas mets, korralikud tööriistad ja teadmine, kuidas neid kasutada. Me oskame metsa hoida ja kasvatada ning ainuke, mida vajame, on see, et järgmised 100 aastad tagavad meile stabiilse riigikorra – siis suudame tagada kõigi metsast saadavate hüvede pakkumise tänasest veelgi suuremas mahus.“

Eesti riiklik metsavalitsus alustas tegevust 13. novembril 1918, mil lõpetati Eestimaa provintsiaalvalitsuse metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni tegevus.

Iseseisvunud Eestis muutus puit järjest olulisemaks materjaliks tööstuses ja esikohale tõusis jätkusuutlik metsamajandus. Endised põllumaad ja raiesmikud istutati, sageli kaasati ka kohalikke inimesi ja kooliperesid. 1939. aastaks kasvas esimeste iseseisvumise aastate 20-protsendiline metsapindala 34 protsendini ning jõudis taasiseseisvunud Eestis 51 protsendini.

„Tänane metsapindala on selline, mida suurendada tarvis ei ole. Enam tuleb panustada metsa hooldustöödele ja raiutud metsa asemele uut kasvama pannes mõelda eelkõige metsade elurikkusele ning kuidas vastu panna kliimamuutustele,“ rääkis Kallas.

Metsauuendamise kõrval muutus oluliseks looduskaitse ja metsa puhkevõimaluste loomine, mis on samuti alati olnud riigimetsanduse eest vedada. „Riigimetsa puhkevõimalustega oleme ka tänaseks jõudnud rahuldavale tasemele, looduskaitsetöödega, eelkõige rikutud looduskoosluste taastamisega, tuleb veel vaeva näha. Aga ka siin on eesmärgid püstitatud ja lähisaastatel ka saavutatavad,“ rääkis Kallas.

Näitus on avatud Sagadi härrastemaja II korrusel iga päev kell 10-16.

0Shares