Noor mets vajab hoolt ja otsuseid

18.12.2025

Sageli räägime tulevikumetsast, mis otsekui kujuneb iseenesest. Tegelikkuses on 11–30-aasta vanune mets kõige haavatavamas kasvujärgus.

See on nagu inimese elus õppimisaeg: võimed ja potentsiaal on olemas, kuid vajame kõige rohkem valgust, ruumi, toitu ja suunamist. Kui mets jääb sel perioodil juhuse hooleks, ei kujune sinna mitte tugev, liigirikas ja mitmekesine mets, vaid seal võitlevad valguse ja toitainete pärast läbisegi väärtuslikud puud ja võsa. See on aeg, mil omanikukulud on kõrged ja tulu veel kaugel, kuid metsaomaniku otsustel on võtmeroll. Just siis metsa heaks tehtud otsused määravad, kas noorest metsast kasvab tugev ja liigirikas tulevikumets, jääb ta kiduraks või hoopiski hukkub.

Kõige olulisem, kuid tihti alahinnatud töö selles vanuses metsas on hooldusraie. Õigeaegselt tehtud hooldusraie ei tähenda metsa “ära võtmist”, vaid alles jääva metsa tugevdamist. Liiga tihedas konkurentsis kasvanud puud venivad liigselt välja ja jäävad liiga nõrgaks, et taluda lume vaalimist, põuda, haigusi ja hilisemaid torme. Hooldamata mets ei ole tugevam ega “looduslikum”. Vastupidi – ta hääbub, kaotab elurikkust ja ei paku turvalist tulevikku ei loodusele ega metsaomanikule. Hooldamata metsas saavad eelise kiiremakasvulised puud ja põõsad, mille väärtus tulevikus on madal.

Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus aitab sellest kriitilisest sammust üle: see annab teadliku metsaomaniku otsustele kindlust ja võimaldab teha töid, mis tagavad metsa elujõu aastakümneteks. Nii sünnib mets, mis pakub inimpõlv hiljem väärtust loodusele, kogukonnale ja majandusele. Hooldusraie käigus kujundatud mets ei ole juhuse tahtel kujunenud, vaid on teadliku metsaomaniku nägu ja meie kõigi tuleviku tugi.

Autor: Keskkonnainvesteeringute keskuse metsaosakonna juht Gunnar Reinapu

Artikkel ilmus 18.12.2025 Maalehes