Nõutuimad taimed on arukask ja mänd

12.04.2022

Metsataimede ostjal tasub jälgida, et ka taimedega kaasnevad paberid oleksid korras, kirjutas keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Eda Tetlov aprillikuu õppelehes Sinu Mets.

Soov uut metsa rajada on aasta-aastalt suurenenud. Seega on suurenenud ka nõudlus metsa istutamiseks sobilike taimede järele. Viimastel aastatel on kevaditi olnud taimepuudus.

Selle kevade nõutumad taimeartiklid on arukase ja hariliku männi taimed. Kasetaimede nõudlus on mõistetav, sest juuremädanikust vaevatud kuuse aladele ei ole mõistlik uuesti kuuske istutada. Nõutakse just suuremaid kasetaimi, millel on enam jõudu vastu panna rohttaimede konkurentsile. Männitaimede nõudluse kasv viitab, et raiutud männi aladele juletakse istutada uuesti mänd, kartmata ulukite või kärsakate kahjustust.

Sügisese inventuuri järgi oli meie erataimlates käesoleva aasta kevadisteks metsatöödeks 16,5 mln taime. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on meie erataimlate toodang enam kui kahekordistunud. 2021 oli üle hulga aja esimene kevad, kui kuusetaimi jäi üle. Paljasjuurset kuuske pakutakse soovijatele istiku või seemikuna. Vahe on kasvatusajas ja ilmselt ka taime hinnas. Kui nõuetele vastava kuuseseemiku saab turbapeenral kasvatades kätte 2 aastaga, siis istiku saamiseks kulub aega ikka vähemalt 3 aastat. Samas on kuuseistikul raiesmikul paremad eeldused kasvamaminekuks, sest koolitamise järel on taimel kompaktsem juurekava ja seeläbi enam kasvujõudu.

Taimepass ja seemneinfo 

Istutamiseks vajalikud taimed soetatakse kas taimekasvatajalt ostes või turustajate vahendusel. Turustajate kaudu taimi hankides peab ostja taimede vastuvõtmisel veenduma, et kõik on nii, nagu ta tellides soovis. Liiast pole ka mõne taimede pakendi avamine, veendumaks taimede heas kvaliteedis. Igal taimepakendil peab olema etikett, millele on märgitud tootja ja taimi iseloomustav teave ning taimepass. 

Taimepakendil oleval taimepassil peab olema märgitud puuliik, taimetootja või turustaja registreerimisnumber taimetervise registris, päritoluriik ja võimalusel jälgitavuskood. Taimepassil on turustaja märgitud sellisel juhul, kui edasimüüja on soetanud taimepartii, millel oli kogu partii kohta koostatud taimepass. Turustaja jagab selle partii osadeks, müües erinevatele ostjatele erineva taimekoguse ning varustades need erinevad taimekogused uue, turustaja poolt väljaantava taimepassiga. Lisaks tuleb turustajal ostjale kaasa anda taimede kasvatuseks kasutatud seemnepartii põhitunnistuse koopia. Etiketil on märgitud vaid puuliik ja põhitunnistuse number, aga põhitunnistusel on seemneid iseloomustavat infot rohkem. 

Uuendusi metsataimekaubanduse määruses

Eelmisel sügisel muudeti metsataimekaubandust reguleerivat keskkonnaministri määrust. Uuendusena on määrusesse sisse toodud suletud juurekavaga ehk potitaimede kasvatustihedus. Varem võis potitaime kasvatada kuitahes väikeses potis. Taimekasvatajal on väga väikest potti kasutades võimalik saada pinnaühikult rohkem taimi. Samas näiteks hariliku kuuse kasvatamisel väikeses potis jääb pott taimele kaheks kasvuperioodiks väikeseks ja juured kasvavad potist välja. Et taime potist kätte saada, lõigatakse väljaulatuvad juured maha ja ühes sellega ka see osa peenjuurtest, mis aitavad taimel edasi kasvada. Alles jääb vaid juurekönt, mis ei suuda taime maapealset osa toita ja metsas kipub selline taim kuivama. Hariliku kuuse taimede kasvatamisel võib määruse kohaselt ruutmeetril olla maksimaalselt 600 potti. 

Uue nõudena taime kvaliteedi osas on sätestatud, et kvaliteetsel taimel ei või olla abiootilisi kahjustusi, nähtavaid kahjustustunnuseid, deformeerunud juurestikku ja mitmetüvelisust. Varem kehtinud kvaliteedinõuete kohaselt sai lugeda külmavõetud ladvaga kasetaime elujõuliseks, kuid nüüd enam mitte. Sama on ka näiteks veepuuduse tõttu kuivanud ladvaga kuusetaimega. Sel kevadel sellist taime enam elujõuliseks ei saa lugeda.

Varem kehtinud reeglite kohaselt ei loetud elujõuliseks taime, millel oli hukkumist põhjustavaid haigusi või kahjureid. Näiteks kui kasetaimel oli võrsepõletiku kahjustus, tuli hinnata, kas see põhjustab hukkumist või mitte. Täie kindlusega sellist hinnangut anda ei saa, sest taime hukkumine või ellujäämine sõltub väga erinevatest teguritest: taime istutamiseelne käitlemine, istutuse kvaliteet, edasise kasvuperioodi ilmastik. Varasemates kvaliteedinõuetes oli lubamatu kasutada mitmeladvalist okaspuud, uute reeglite kohaselt ei peeta elujõuliseks ka mitmeladvalisi lehtpuid ja mitmetüvelisi leht- ja okaspuid. 

Üle 4O miljoni taime

2021 turustati meil 41,3 mln metsapuutaime, millest kuusetaimed moodustasid 53%, männitaimed 35% ja kasetaimed 10%. Võrreldes eelmise aastaga turustati 1 mln taime enam. Viie aasta tagusega võrreldes kasutati 10 mln taime enam.

Eelmisel aastal  toodi meile EL liikmesriikidest 4,9 mln metsapuutaime, millest kuusetaimed moodustasid 85%. 2020. aastaga võrreldes toodi meile naaberriikidest 0,5 mln taime enam. Üle kahe korra kasvas eelneva aastaga võrreldes taimede sissevedu Saksamaalt. Kasvas ka taimede sissevedu Soomest ja vähenes Leedust. Eelmise aastaga lõppes luba tuua Eestisse metsanduslikul otstarbel Leedu päritolu kuuse- ja männitaimi. 

Välja viidi 0,6 mln metsanduslikuks kasutamiseks sobivat taime. Võrreldes eelmise aastaga vähenes taimede väljavedu 0,4 mln taime võrra.

Metsaistutuse kordaminek sõltub erinevatest asjaoludest, tähtsaim neist on ilmastik. Eelmine suvi ei olnud metsaistutajasõbralik. Jahe ja pikk kevad oli istutajale igati sobilik, kuid pikk suvine põud  jättis taimed veepuudusesse. Väheoluline ei ole ka kasvukohale sobiliku puuliigi valik ja istutatud taimede hilisem hooldus.