Õppetund Rootsist ehk kuidas saada hakkama vene gaasita
02.04.2014
Rene Tammist (Eesti taastuvenergia koja juhataja):
Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud võimalike Venemaavastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Mitmed analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. Üks meie naaberriikidest – Rootsi – ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita. Veelgi enam, Rootsil puudub riiki kattev maagaasitaristu ning vaid vähesed Lõuna-Rootsi asulad ja ettevõtted saavad tarbida Taanist imporditavat maagaasi.
Mida on meil praeguses keerulises julgeolekusituatsioonis Rootsilt õppida? Seda, et taskukohase ja julgeolekut tagava energiavarustuse võib saavutada ka ilma maagaasita.
Ent tänane soodne olukord Rootsis ei ole olnud taeva kingitus. Rootsi pani põhimõttelistele ümberkorraldustele energeetikas aluse pärast naftakriisi ligikaudu 40 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Rootsi majandus sõltus suures ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisest maailmaturul.
Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaa-made rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine. Praegu moodustavad naftatooted 22 ja maagaas 3 protsenti Rootsi primaarenergiatarbimisest ning musta energia osakaal on Rootsis rahvusvahelise energiaagentuuri 28 liikmest kõige väiksem. Samas on tänu rasketööstusele tegu ühe energiat enam per capita tarbiva riigiga.
2011. aastal vastu võetud kliima- ja energiaplaan näeb Rootsis ette 50 protsendi ulatuses taastuvenergia kasutamist aastaks 2020, maagaasi kasutamisest soojuse tootmisel üldse loobuda ning aastaks 2030 loobuda nn musta energia kasutamisest transpordis.
Kuidas Rootsi ikkagi tagab taskukohase energia maagaasita?
Ligi 45 protsenti Rootsi elektrienergiast toodetakse hüdroenergiast, olulist, aga vähenevat osa mängib tuumaenergia. Kiiresti kasvab elektrienergia tootmine tuule abil (11 %) ning märkimisväärne osa toodetakse bioenergiast. 2003. aastal loodud roheliste sertifikaatide kaubandusskeem on olnud oluliseks mehhanismiks, mis on viimastel aastatel taastuvenergia osakaalu aidanud suurendada.
Suur enamus soojusenergiast toodetakse taastuvatest allikatest: põhiliselt bioenergiast. Viimased mohikaanlased, kes kasutavad näiteks kütteõli kodude kütmiseks, saavad kasutada maksusoodustusi, kui nad otsustavad oma soojuse toota taastuvatest allikatest. Bioenergia kasutamine on sisuliselt maksuvaba. Investeeringutoetused aitavad aga bioenergia kasutamist suurendada kaugküttes. Väheolulised pole ka kütteõlile ja maagaasile rakendatavad kõrged aktsiisimäärad.
Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on teinud riigist energiasäästu ja taastuvener-gia lahenduste pakkujana globaalse haardega gigandi. Kodumaine ja puhas energiatootmine on loonud uusi töökohti ning vähendanud sõltuvust energiakandjate impordist. Meil on võimalik Rootsilt õppida. Veelgi enam, meil on võimalik Rootsi ja teiste ELi naabritega koostöös sõltuvust Venemaast vähendada ja Eesti energiajulgeolekut oluliselt parandada.
