Päästeameti peadirektor: kui öeldakse, et metsas ei tohi tuld teha, siis ärge päriselt tehkegi

31.05.2019

Eesti päästeamet on järjepidevalt täiendanud metsatulekahjude tõrjumiseks päästevarustust ja tehnikat, kirjutab Maalehe Metsaleht. Kuid reeglina põhjustab metsapõlenguid inimene, seega algab kõik kahe kõrva vahelt.

Eriti hoogsalt algas uue varustuse soetamine pärast 2006. ja 2008. aasta suuri metsatulekahjusid ning kestab tegelikult siiamaani.

“Oleme ostnud juhtimissüsteeme, logistilisi vahendeid, pumbasüsteeme,” loetleb ameti peadirektor Kuno Tammearu. Ka uued põhi- ja paakautod – soetusmaht 27 miljonit, mõlemaid kokku kümme – ostetakse eesmärgiga, et saaks tõhusamalt metsapõlengutega võidelda.

Sealjuures on päästjaid hoolega koolitatud metsa- ja maastikupõlenguid kustutama.

“Kogu oma taktikat oleme muutnud nii, et kui midagi metsas on, siis hästi suur ressurss läheb hästi kiiresti kohale. Kasutame väga tugevat ründavat taktikat ning kui võimalik, siis kutsume kohe ka helikopteri kustutama,” selgitab Tammearu metsapõlengule reageerimise põhimõtet.

Masinate abil metsa

Kui 20 aastat tagasi võis juhtuda, et metsa kustutamisel kasutusel olnud voolikud suurest veesurvest plaksatusega lõhki lõid, siis see aeg on möödanik. Nagu ka see, et voolikuid veeti metsa kondiauru abil. Nüüd on selleks kasutusel ATVd ja UTVd, mis lähevad läbi ka teedeta alalt.

“Sel aastal on meie kasutuses 44 ATVd ja UTVd, millest 29 on täiesti uued, lisaks viis roomiksõidukit Bandvagn, millele peagi lisandub kolm Saksamaal renoveerimisel olevat sõidukit,” selgitab Tammearu, millise tehnika abil kustutamiseks vajalik varustus või ka muud tarvilikud seadmed metsa viiakse.

Päästeameti käsutuses on ka üheksa drooni üle Eesti ning vajadusel saab lisaks tööle rakendada kaht demineerimiskeskuse drooni. Alates sellest aastast saab amet droonivaatlustel kasutada kaht termokaamerat – nende abil on võimalik avastada näiteks hõõguvat pinnast.

Koostööd metsatulekahjude osas teeb päästeamet nii siseriiklike ühendustega (nt RMK, Erametsaliit, PPA) kui ka läbi rahvusvaheliste lepete.

“Mullu sisuliselt mängisime läbi stsenaariumi, kuidas kaks Itaalia väga suurt lennukit tuleks siia metsa kustutama. Need olid eelpositsioneeritud Rootsi ja kui mullu oleks Eestis hullemaks läinud, oleks need lennukid siia tulnud,” selgitab Tammearu, viidates mullusuvisele ligi 180 hektarit haaranud Aegviidu metsapõlengule.

Aastad on olnud metsa- ja maastikupõlengute koha pealt erinevad – pärast 2008. aastat kuni eelmise aastani väga laiaulatuslikke põlenguid polnud, seega ei saa valmisolekut kaotada. Ka tänavune kevad on olnud väga põlenguterohke – ainuüksi aprillis põles mets ja maastik ligi 600 korda ning põlengud (eelkõige kulu) on jätkunud ka maikuus.

Reeglina põhjustab metsapõlenguid inimene.

“Eksperdid ütlevad, et 98% juhtudest paneb inimene teadlikult või kogemata metsa põlema. Põhiline on ikka suitsetamine, tule tegemine valel kohal kuiva maa peal – ostetakse ühekordne grill ja pannakse see kuiva maa peale,” märgib Tammearu.

Samuti on kuivale metsale ohtlikud ATVd ja maasturid – tolm koguneb väljalaskekollektorite peale, läheb põlema, kukub maha ja süütab pinnase. “Olen ise rabas turbakaevandamise alal näinud, kuidas ATV sõitmise rajas läheb põlev jutt,” ütleb Tammearu ja lisab, et tuleohtliku aja keeldudest tuleb kinni pidada.

“Kui öeldakse, et ärge minge metsa sõitma, siis ärge päriselt seda tehke,” rõhutab ta. Ja kui metsas ei tohi tuld teha, siis seda tõesti ei tohigi.

Loe edasi Maalehe Metsalehest.