Päevakorral on jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine

Hea läbisaamine maaomanike ja jahimeeste vahel tagab kõigile edu.

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Vastavalt jahiseadusele väljastatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba 10 aastaks. Umbes 330 väljastatud loast enamiku kehtivus lõpeb 1. juuniga 2023. Jahiseaduse § 18 lõike 1 järgi ei pea jahindusorganisatsioonid, kellel luba juba on, esitama taotlust uueks loaks, vaid seadus võimaldab soovi korral loa pikendamist.

Loa pikendamise eeldused

Selleks on vaja täita kolm vormilist ja kolm sisulist eeldust (sulgudes on ära toodud jahiseaduse vastav säte).

Vormiliselt on vaja:

  • Esitada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale (keskkonnaamet) taotluse kasutusõiguse pikendamiseks.
    (§ 18 lg 1)
  • Esitada taotlus kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist. (§ 18 lg 1)
  • Saada ja lisada taotlusele tööpiirkonna jahindusnõukogu seisukoha koos heakskiiduga. (§ 18 lg 1 ja 2 p 2). Jahindusnõukokku tasub taotlus esitada piisava ajavaruga, hiljemalt 12 kuud enne loa kehtivuse lõppu.

Sisuliselt on vaja, et taotleja:

  • On täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud nõuded (seire, jahiseaduse nõuded, teadusuuringute nõuded). (§ 18 lg 2 p 3)
  • On kinnistu omanik või omab vähemalt ühe kinnisasja maaomanikuga lepingut samas jahipiirkonnas jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (EJSi soovitus: mida rohkem kokkuleppeid, seda parem). (§ 14 lg 5)
  • Ei oma karistust jahiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest. (§ 20 lg 2 p 7)

Maakonna jahindusnõukogu heakskiit on seaduse järgi loa saamise üks eeldusi. Sisuliselt on seadus nõukogule andnud õiguse öelda ka „ei”, mis välistab taotleja edasised võimalused keskkonnaametis luba pikendada. Seega peab jahindusnõukogu otsus esmase haldusotsusena tuginema faktidele ja olema põhjendatud. Nõukogu kannab oma otsuse eest vastutust ja heakskiidu mittesaamine on vaidlustatav.

Palju arutamist

Eesti jahimeeste selts (EJS) ja maaomanike esindusorganisatsioonid on mitu korda kohtunud, et arutada lubade pikendamist. Kohtutud on ka keskkonnaministri ja keskkonnaametiga. Jahimeestel ja maaomanikel on olnud erinevaid seisukohti, aga ühes ollakse ühte meelt: läbisaamine jahimeeste ja maaomanike vahel peab olema laitmatu. On hea, kui selle tõestuseks on sõlmitud leping kas siis maa jahinduslikuks kasutamiseks, kahjude ennetamiseks (põllumajandustootjatega) või on maaomanikult saadud kirjalik nõusolek. (Lepingute ja nõusoleku vormid on saadaval seltsi kodulehel www.ejs.ee.)

Lubade pikendamist korraldab keskkonnaamet, kellel selles protsessis on oma vastutus. Et kindlustada suure hulga lubade pikendamist, otsustas amet muuta jahindusnõukogude töökorda, mis on kinnitatud ameti peadirektori käskkirjaga. Eelnevalt tehti vastav analüüs. Praegu kehtiv töökord näeb kõigis jahindusnõukogu otsustes ette konsensuse saavutamist. Keskkonnaameti analüüsi põhjal on selles liiga suur subjektiivne faktor, mis võib lubade pikendamise menetlust hakata takistama.

Amet andis kõigile osapooltele – erametsaliidule, põllumajandustootjate katusorganisatsioonidele ja Eesti jahimeeste seltsile – võimaluse teha töökorra muutmiseks oma ettepanekuid. Seda ka tegime. Missugused muudatused tulevad, saame varsti näha.

Samas on esimene loa pikendamine juba menetletud – 26. aprillil pikendas keskkonnaamet Märjamaa jahi- ja kalameeste seltsi jahipiirkonna kasutusõiguse loa.

Tasub sõlmida kokkuleppeid

EJSi soovitus kõigile jahiseltsidele on: suhelge aktiivselt maaomanike ja põllumajandustootjatega ning sõlmige nii palju kokkuleppeid kui võimalik. See tagab edu nii lubade pikendamisel kui ka edaspidi. Teine tähtis asi on jälgida, et kõik kohustused, mida maa kasutusõiguse luba ette näeb, oleksid täidetud ja et rikkumisi poleks. Kui need asjad on korras, siis pole vaja muretseda.

Omalt poolt on EJS käivitanud maaomanikega sõlmitud lepingute haldamise programmi, mis nüüd on osa Jahise platvormist. Programm on hea tööriist jahiseltsidele, hoiab kokku nii aega kui ka raha. Programmi abil saab EJSi kaudu tasuta teada oma jahipiirkonna maaüksuste omanikest ning lepingute sõlmimine ja nende haldamine (ka pärast lubade pikendamist) on hõlpsam. Maaomanikud vahetuvad ja tänu programmi kasutamisele saab andmeid jooksvalt uuendada.

Kes soovib programmiga ühineda, võtke ühendust meie IT projektijuhi Karri Urbaniga.

EJS kodulehelt leiab bänneri „jahipiirkonna kasutusõiguse luba”. Sealtkaudu saab asjakohast teavet lubade pikendamisest ja lugeda juristi koostatud vastavat juhendit.

***
Artikkel ilmus õppelehe Sinu Mets juuninumbris. Õppelehte saab lugeda SIIT.

0Shares