Pärnumaal hakatakse järgmisi soid taastama

märgala, soo, raba, Männikjärve

Eelmisel nädalal tutvustasid ametnikud ja projekteerijad Surju rahvamajas kohalikele elanikele, kuidas hakatakse taastama Saessaare ja Kauni raba veerežiimi, suunates vee ümber. Kohalikud kardavad, et üle ujutatakse puud ja tekib probleeme marjulkäimisega, kirjutas Pärnu Postimees.

Saessaare on kohaliku rahva seas tuntud Kulli rabana ja Kauni raba tuttav Tanuma nime all. Kauni raba jääb kaugemale ja metsa alla, mistõttu projekt on tekitanud inimestes segadust.

Veerežiimi taastamise eesmärk on parandada siirdesoo olukorda. “Idee on sulgeda ajalooliselt rajatud kuivenduskraavid,” selgitas Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ASi projekteerija Karl Kärpuk. “Kogu raba veetaset tõstetakse ja taastatakse vana niiskustase.”

Senimaani on rabaveed juhitud kuivenduskraavide kaudu Halliste jõkke. “See kraavisüsteem toimib väga hästi, seepärast on raba täielikult kuivendatud,” märkis Kärpuk. Töödega lastakse seni ärajuhitud veel voolata maapinnal nii, et kogu maa-ala on niiske. Kõigepealt kaevatakse kuue meetri laiused vooluteed piki kraave, seejärel aetakse vanad kraavid kinni.

Kraavide äärde tõstetakse vallid kunagisel kujul. Kui kraavil valle pole ja läbimõõt väike, suletakse see ümbritseva turbapinnasega. Liiga laiad kraavid või need, mille ümber turbapinnast vähem, suletakse paisudega. Seejärel rajatakse kõikidele kraavidele 12 meetri laiused ja pool kuni meeter kõrged pinnaspaisud.

Hiljuti andis Saarde volikogu välja uuringuloa, mis annab tulevikus voli Jäärja tee äärsest rabast turvast kaevandada. “Hakkame ühte elukeskkonda eelistama teisele. Milleks me seda teeme? Tehke see mulle, rumalale, selgeks?” küsis saalist kohalik elanik Vahur Tursk. Talle jääb arusaamatuks, miks toimiv, kuivendatud raba muudetakse vesiseks ja samal ajal veidi kaugemal hakatakse kõrgsood kuivendama, et turvast kätte saada.

Loe edasi Pärnu Postimehest.

0Shares