Eriti aktiivselt on asunud tungima karud inimeste territooriumile ja vara kallale tungima asunud just nüüd sügisel. Vahetult enne talveunne suikumist püütakse naha alla koguda täiendavat rasvavaru.. Hetke “lemmikroog” karude seas on mesitarude sisu ja silorullid. “Pilt oli üsna trööstitu. Tarud olid seal upakil ja raamid välja kistud. […] Selles mõttes ei olnud ilus pilt. Ei olnud ilus vaatepilt,” meenutas saates “Pealtnägija” Raivo Korp, Rae vallas Vaidasoo külas tegutsev puiduettevõtjas hobimesinik.

Meelehärmi valmistavad karud ka talunikele. “Kui niimoodi loomasööt tonnide kaupa karude kätte anda, siis meil varsti poes piima enam ei ole. Milleks siis me majandame ja asja ajame ja milleks neid loomi siis pidada üldse?” küsis naabripõllule osutades elupõline jahimees ja Jahimeeste mõttekoja üks asutaja August Kuuse.

Kasvav probleem

Tegu pole üksikjuhtumitega. Keskkonnaameti andmed kinnitavad, et kahel viimasel aastal võib täheldada karuintsidentide kasvu. 2017. aastal registreeriti 125 juhtumit, mis tähendab võrreldes eelneva aastaga 50-protsendilist hüpet. Tänavu 10 kuuga on 123 intsidenti juba kirjas. Aastate lõikes on rünnakukolded veidi erinevad. Näiteks tänavu on karude silovargusi eriti palju Pärnumaal. Need moodustavad registreeritud juhtumitest 75 protsenti.

Seda kummalisem on, et mullu ei pandud seal kirja ühtegi juhtumit. Keskkonnaameti tõi välja kaks võimalikku põhjust. Piirkonnas elavad karud avastasid need enda jaoks toiduallikana alles nüüd või ei teadnud kohalikud, et rikutud silorullide eest on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni.

Loe edasi ERR portaalist või vaata lugu Pealtnägijas: