Peep Põntson: Tartumaal ei taha jahimehed sõlmida lepinguid
27.09.2013
TARTU EKSPRESS, Greete Palmiste: Tartumaa erametsaomanikud on nördinud piirkonna jahimeeste käitumisest, kes ei taha sõlmida jahipiirkonna kasutuslepingut.
Tartumaa erametsaomanikud on nördinud piirkonna jahimeeste käitumisest, kes ei taha sõlmida jahipiirkonna kasutuslepingut.
„Meil on siin, ausalt öeldes, mõisatüüpi jahiseadus,“ ütles Tartumaa jahindusnõukogu Erametsaliidu esindaja Peep Põntson. Tema arvates teevad koostööd küll jahiseltsid ja riik, kuid metsaomanikud on justkui mängust välja jäetud.
Põntsoni sõnul on seaduses kirjas, et jahimeestel tuleb maaomanikega sõlmida kirjalikud lepingud, kuid seda ei tehta.
Põtradest ja jahindusest tekkinud kahju võib Põntsoni sõnul maakonnas hinnata sadade tuhandete eurode suuruseks. „Kui teemasse süveneda, siis tõenäoliselt tuleb miljard kokku,“ ütles ta.
Peamiselt kannatab mets, aga ka põllumaad. 30 aastat metsandusega tegelenud Põntsoni väitel hävitavad ulukid süües noorendikke, aga ka vanemaid puistuid.
Kindla keeluta võib
Põntsoni arvates peaks riik kohustama jahimehi allkirjastama lepinguid, kus võiks olla ka summa, mille jahipiirkonna kasutaja igalt hektarilt omanikule maksaks, et võrdsustada küttimiselt saadud kasumit. Saadud raha investeeritaks Põntsoni sõnul ulukikahjustuste ennetamisse, näiteks piirdeaedade ehitamisse.
Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor leidis, et metsaomanikud ei hinda olukorda kõigis aspektides õigesti. Põtrade arvukusele jahimehed Amori sõnul hinnangut üksi ei anna, seda tehakse koostöös keskkonnaagentuuriga. Viimane koostab ka seire aruande, mis näitab ära populatsiooni olukorra. Selle põhjal esitatakse soovituslikud küttimismahud jahindusnõukogule, kes prognoosi ettepanekute põhjal võtab vastu lõpliku kütitavate isendite arvu.
1. juunist kehtiv jahiseadus ei kohusta enam küttimislepinguid sõlmima, kui jahipiirkonna omanik aladel tegutsemist keelanud pole. Seadus annab õiguse päikesetõusust loojanguni ulukeid küttida, seda ilma kirjaliku loata.
Anonüümne omanik
Amori sõnul peab arvestama ka sellega, et paljud jahipiirkondade omanikud on kas ise jahimehed või nende ammused koostööpartnerid, kellega aetakse asjad suusõnal joonde. „Eelistatud on kirjalikud kokkulepped, aga kui maaomanik ütleb, et tema ühelegi paberile alla ei kirjuta, kuid omanik ja jahipiirkonna kasutaja „löövad käed“, siis ka see on kokkulepe,“ selgitas Amor.
Kui vanasti said jahimehed vallast uurida, kellele milline maatükk kuulub, siis nüüd ei ole enam võimalik maaomaniku ja krundi nime kokku viia, sest inimese telefoninumber ja elukoht loetakse delikaatsete isikuandmete alla.
36 kahjustatud hektarit
Amor lisas, et kui praegu on sõlmitud nii kirjalikke kui suulisi lepinguid, siis nende tegemist on võimalik algatada mõlemal poolel. Maaomanikel on seda tihti lihtsamgi teha, sest jahipiirkondade kasutajate andmed on avalikud.
Jahindusnõunik kinnitas, et selts arvestab siiski kõigi jahipidamiskeeldude ja kahjustusteavitustega. Viimastest konkreetseid näiteid aga Põntson Amori sõnul esitanud ei ole.
Keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regiooni juhataja Rainis Uiga sõnul võivad maaomanikud uue korra järgi 1. maiks esitada jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, kus kirjas kaitset vajavate põllukultuuride, okaspuu-uuenduste või -puistute asukohad ja nende kaitseks planeeritavad või rakendatud abinõud. Kui peale abinõude ja ennetavate tegevuste tekivad metsaomanikele kahjustused, siis on omanikul õigus nõuda hüvitist. Määrust, mis teemat käsitleks, väljastatud veel pole.
Uiga väitel teavitati möödunud aastal metsakahjustustest vähe – seda vaid 36 hektari kohta. Tartumaa 23 jahipiirkonna pindala on kokku ligi 286 000 hektarit.
