Potentsiaalsed metsa vääriselupaigad – kas näiline probleem või näiline konflikt?
28.02.2019
Sertifitseeritud puiduettevõtted on juba ligi aasta hädas olnud looduskaitsjate kehtestatud nimekirjaga potentsiaalsetest vääriselupaikadest (VEP), kust raiutud puitu ei tohi kontrollimata vastu võtta. Metsa majandamise seisukohalt jääb potentsiaalsete VEPide mõte hämaraks, kirjutab Maaleht.
“Osaliselt on nimekirjas aastaid tagasi raiutud eraldised, kus tegelikult midagi kaitse väärilist pole,” imestab ASi Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin. “Samuti on seal tavainimese vaatevinklist võsa ehk lepikud jms väheväärtuslikud puistud.”
Keskkonnaministeeriumi ase- kantsleri Marku Lambi sõnul hakkas üle-eelmise aasta 18. oktoobril kehtima määrusemuudatus, mistõttu on erametsaomanikul õigus keelduda vääriselupaiga keskkonnaregistrisse kandmisest.
Sellest Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri arvates kogu probleem algaski, kuna määrusemuudatuse tõttu saab edaspidi VEPi keskkonnaregistrisse kanda vaid maaomaniku kirjalikul nõus-olekul.
Kuigi ministeerium väitis, et sellega ei muutu sisuliselt midagi, sest VEPide kaitsmine on nagunii vabatahtlik, informeeris ELF ministeeriumi, millise probleemi see aga FSC kontrollitud puidu asjus kaasa toob.
Mullu kevadel said potentsiaalsete VEPide nimekirja need sertifikaati omavad ettevõtted, kes Eesti FSC tegevjuhi Indrek Talpsepa sõnul “ostavad kontrollitud puidu tarneahela standardit järgides puitu nendelt aladelt, mis ei ole FSC metsamajandamise sertifikaadiga kaetud”.
Sellise kantseliidi peab iga tänapäeval vabatahtlikult loodust kaitsta sooviv metsamajandaja ära õppima. See pole aga ainus probleem. Junkin on veendunud, et potentsiaalset vääriselupaika tuleks eristada registrisse kantud vääriselupaigast.
“FSC on teinud räige üldistuse ning pannud kõik ühte patta. Hetkel on potentsiaalsete VEPide puit meie jaoks keelatud, ja kui ostaksime neist pärinevat puitu, siis jääksime sertifikaadist ilma. Ning nüüd peab metsaomanik tõestama, et tema mets pole VEP,” tõdeb Junkin.
Et süütuse presumptsioon looduskaitses enam ei kehti, kinnitab ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.
“On tekkinud olukord, kus omanikul tuleb tõestada, et tema maal ei asu vääriselupaika, kuna FSC sertifikaati omav puidu kokkuostja peab veenduma, et potentsiaalsete VEPide andmebaasi kantud alad ei ole VEPid,” selgitab ta. “Siinjuures tuleb aru saada, et tegu on piirangutega, mida ei ole seadnud riik ja millest ei ole kõiki puudutatud isikuid ka teavitatud.”
Loe edasi Maalehe Metsalehest.
