Puidu abil saame võidelda plastmassi vastu

28.05.2018

Eesti metsanduses räägitakse ühest vanast metsamehest, Heino Tederist, kes nõukogude perioodil seisis selle eest, et metsamaa osakaal Eestis kasvaks. Sel moel olla lootnud ta tagada, et kui Eesti peaks ühel hetkel nõukogude võimu alt vabanema, on meil metsa näol olemas kapital, mille najal oma riik uuesti üles ehitada. Metsamaaks muutusid mahajäetud põllud, küüditamistest tühjaks jäänud külad ning maailmasõjaaegsed lahingutandrid.

Legend või mitte, kuid tänaseks on metsatööstus Eesti kõige tugevam ja konkurentsivõimelisem tööstusharu, meie riigi üks olulisemaid tugisambaid. Üks vähestest, kus suudame rahvusvaheliselt konkureerida kui võrdne võrdsete seas Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi ja Kanadaga. Kui vana metsamehe visioon saigi teoks, siis meie seisame täna endiselt selle sama valiku ees – millise riigi ja metsa jätame oma lastele? Kas iseseisva ja isemajandava riigi koos hooldatud ja tervete metsadega või võlgu elava riigi ja hooldamata ning uuendamata jäetud metsad?

Ühiskonnana oleme juba aastaid maadelnud madala loodud lisandväärtusega ja üritanud purustada klaaslage. Oleme seda küll kriimustanud ja ehk ka mõned mõrad sellesse löönud, aga seni ei ole meil õnnestunud klaaslaest läbi tungida. Tähendab see ju, et muutume oma tänaste klientide konkurentideks.

Oleme Euroopas puitmajade olulisim eksportija. Just eestlaste teadmistega ehitati Norras maailma kõige kõrgem puitmaja. Puidusektor on suutnud end töötada odavast tööjõumaast suurte sekka. Ilmselt teavad vähesed kui kaasaegsed on meie tänased puidutööstusettevõtted, kus kasutatakse nutikalt ära ka iga saepuru pind. Ometi on meil veel võimalusi suuremaks lisandväärtuse loomeks, kui vaatame maailma olukorda laiemalt.

Kõike, mida me teeme täna fossiilsetest materjalidest on võimalik teha puidust

Elame maailmas, kus kasvab rahvastiku arv, kasvab tarbimine, kliimamuutused vähendavad seniste maatulundusmaade tootlikkust ja suurendavad looduslikke häiringuid. Peame vähendama sõltuvust fossiilsetest kütustest ja materjalidest. Samal ajal on inimestel tekkinud ootus teatavale elukvaliteedile. Toiduküllus, soe tuba, soe vesi, mugav auto, aina uuemad nutiseadmed või ka regulaarsed puhkusereisid on paljude jaoks elementaarseks elustandardiks. Kõik see on aga koormus meie planeedile. Pidades ennast küll loodusrahvaks oleme tänu põlevkivi kaevandamisele üks kõige suurema ökoloogilise jalajäljega rahvaid Euroopas.

On selge, et metsade roll väärtuse loojana muutub tulevikus aina olulisemaks. Metsad toodavad meile puitu, mis on üks nutikamaid materjale looduses ja mis võimaldab kanda tänasest suuremat rolli tarbimises, olles tänastest alternatiividest keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum. Pea kõike, mida me teeme täna fossiilsetest materjalidest on võimalik teha puidust. Puidust komposiitidega on võimalik asendada plastiktooted, nafta kosmeetikatoodetes, ehitada maju ja tänapäeval isegi autosid, lennukeid ja päikesepaneele. Miks ei võiks olla Eesti ka tegelikult ökoriik, kus suudame oma ökoloogilist jalajälge vähendada, kasutades targalt ja nutikalt ära meie maa rikkust?

Seejuures ei pea me pelgama, et seeläbi oma metsavarusid vähendame. Täna seisame pigem valiku ees, kas jätame oma metsa hooleta või uuendame metsa ja valmistame puidust mõne toote, mida asendada mõne fossiilse materjaliga. Näiteks on puidust elamu kordades keskkonnasõbralikumad võrreldes betoonist ehitisega. Esiteks lukustab puidust hoone endasse aastateks süsihappegaasi ning lisaks on puidust hoone ehitamine tänu materjali kergusele ja heale töödeldavusele oluliselt keskkonnasõbralikum, kulutades vähem energiat. On visionääre, kes leiavad, et maailmas suurlinnade ülerahvastumise päästjaks võivad olla kerged ja keskkonnasõbralikud puidust lisakorrused tänastele kõrghoonetele.