Puidu tulevikukasutus on korrusmajades ja kõrghoonetes

puitmaja, jaapan

Kuna oleme asunud puidu väärindamiseks otsima üha uusi võimalusi, võiks ühiskonnas suunata rohkem tähelepanu ka kaasaegsete puitehitiste rajamisele, kirjutab Maalehes TTÜ materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Jaan Kers.

Tegelikult kasutatakse Eestis uusi kõrghooneid projekteerides ja ehitades või vanu ehitisi energiatõhusaks renoveerides kodumaist puitu üha rohkem. Tegu on uue trendiga ka väljaspool Eestit – omamaise puidu väärindamist võetakse väga tõsiselt näiteks ka Ühendkuningriigis, Jaapanis ja mujal.

Et tänapäevaseid puidust korrusmaju või kõrghooneid, samuti energiatõhusaid rekonstruktsiooniprojekte ellu viia, tuleb kindlasti tõsta ühiskonna teadlikkust ka selle kohta, kui palju võimalusi uute tehnoloogiate ja materjalide kasutamisega tegelikult avaneb. Arhitektide ja inseneride koostöö aitab kindlasti purustada ka müüti puidu tuleohtlikkusest ning puitehitiste kõrgest maksumusest.

Eestis on ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete muutmisega (siseministri määrusega 30.03.2017 nr 17) tehtud suur samm edasi, mis võimaldab tavareegleid järgides puidu laiemat kasutust kuni kaheksakordsete elu- ja büroohoonete ehitamisel. Lubatud on ka kõrgemad puit­ehitised, aga nende tuleohutust tuleb eraldi tõestada.

Puitmajad, mis ei hävi tules

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, Sisekaitseakadeemia eksperdid ja Eesti puidusektori ettevõtted tõestasid rahvusvahelises (Eesti, Rootsi, Saksamaa) koostööprojektis, et puitehitiste turvalisust on võimalik tõsta, kui kasutada õigeid projekteerimisvõtteid ja suurema tulekindlusega ehitusmaterjale.

Hiljaaegu näitasid Sisekaitse­akadeemia Väike-Maarja harjutusväljakule püstitatud kahekorruselise CLT-hoone tulekatse tulemused, et eesmärgi saavutamine on lähedal. Kahekorruselise hoone esimesel korrusel jäeti kaks seina puidupinnaliseks ja kaks kaeti kipsplaadiga. 40 mm paksuse CLT puitlamell disainiti põlemise käigus 25 mm söekihi tekitamiseks, mis kaitseb materjali edasise põlemise eest.

Tulekatse 80. minutil oligi tulekahju sumbumas, kuid mõni aeg hiljem eraldus seinapaneeli pinnalt söestunud puidukiht ning uus puidupind oli tulele taas avatud. Selles katses kaaluti esmakordselt kogu põlemise ajal hoone massi ja mõõdeti temperatuuri seinapinnal ning elementide sees ja õhuvoolude liikumist. Sarnaseid mitmekorruselise puitmaja tulekatseid on tehtud ka USAs, Itaalias ja mujal.

Katsete käigus saadud andmete analüüsi tulemusel on võimalik projekteerida veelgi suurema tulepüsivusega puitkonstruktsioone ja ehitada korrusmaju, kus on kasutatud väikese tuletundlikkusega materjale. Teadlaste ja ettevõtete ühine eesmärk on suurendada just kodumaise keskkonnasäästliku loodusliku materjali – puidu – kasutamist elamuehituses ning tagada kõrgekvaliteetne ja turvaline eluase.

Kui Rootsis on seni ehitatud kaheksakordseid ristkihtliimpuidust korrusmaju, siis nüüd plaanitakse Stockholmi kesklinna koguni 133 meetri kõrgust 40korruselist puidust hoonet. Soomes on Helsingisse rajatud Wood City. Norras tehti suur arenguhüpe edasi, kui Bergenisse projekteeriti ja ehitati 2015. aastal 14korruseline 51 meetri kõrgune puithoone The Tree, kuhu andsid oma panuse ka Eesti ehitusinsenerid ja ruumelementide tootjad.

Selle hoone konstruktsioonis kasutati CLTd ja liimpuitkonstruktsioone ning puidukasutamisega on hoone ehitusmaterjalides seotud 21 000 t CO2. Eestis on ristkihtliimpuidust ehitatud Viimsi koolimaja kaks korrust ning mitmeid teisigi hooneid, kusjuures meie puitmajatootjad on olnud väga edukad ja nende turg Skandinaavia maades pidevalt kasvanud.

Loe täismahus artiklit Maalehe veebist.

0Shares