Puudepetturid jätkavad oma alatut tegevust
12.08.2013
VIRUMAA TEATAJA, Toomas Herm: Juunis kirjutas Virumaa Teataja kummina venivast punasest kaubikust, millega petturid inimestele lubatud kogusest vähem küttepuid veavad. Kelmid jätkavad endiselt tegevust.
Rakvere politsei on alates kevadest saanud mitu teadet küttepuude müüjatest, kes inimesi kogusega petavad. Sageli jäävad hilisemad lubadused tühiseks.
Korravalvurite andmetel on tegemist kahe Uhtnast pärit noormehega, kes ajalehes avaldatud kuulutuses soodsat hinda pakuvad ja nii ohvreid ligi meelitavad.
Petturid väidavad ostjatele, et kaubik, millega nad puid veavad, mahutab enam kui kümme ruumi puid. Ostjad, jäädes müüjaid uskuma, ei mõõda koguseid üle. Hiljem halge riita ladudes selgub, et kogus on enamasti poole võrra väiksem. Et noormehed kasutavad kõnekaardi numbreid, siis pahatihti ei vasta nad enam pettunud ostjate kõnedele või annavad neile tühje lubadusi.
Politsei soovitab küttepuid ostes alati üle küsida, kuidas müüja arvestust peab. Alati tuleks võtta mõõdulint ja ise kogus üle mõõta ning vajadusel kaubast keelduda. Hilisemate kaebustega on politseil raske tegeleda.
“Siinkohal tuletan meelde, et tegemist on tehinguga, kus müüja ja ostja vahel tekib tsiviilvahekord, ning probleemide korral peab kannatanu oma õigluse jalule seadmiseks juba kohtusse pöörduma,” selgitas Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi. Ta rõhutas, et kuna noormehed on tegutsenud juba mõnda aega, siis kindlasti otsivad nad heauskseid inimesi, keda petta. “Mõõta ja veel kord mõõta puude kogus üle ning maksta ainult tol hetkel toodud kauba eest,” jätkas Jõgi. “Kindlasti ei soovita puude eest ettemaksu teha.”
Paraku ei ole abi ka tarbijakaitsest. Üks pettasaanu sinna pöördus ja sai vastuseks, et olukord ei ole üheselt võetav. “Mitte mingeid reegleid küttepuude koguse mõõtmiseks ei ole kehtestatud,” öeldakse tarbijakaitseameti vastuses.
On kahte sorti mõõtmisviise. Müüjad arvestavad mahtu tavaliselt puistes olevate puude mahu järgi. Kui ostja laob need korralikult riita, siis kindlasti on küttepuude maht väiksem, sest riit mahutab puid rohkem kui puistes hunnik.
“Kummagi mõõtmisviisi kohta ei saa öelda, et see on õige või vale,” seisab tarbijakaitse vastuses. Sestap soovitataksegi enne ostu müüjaga kokku leppida, kuidas puude mahtu arvestatakse.
Kui vaidluse lahendamine ei ole suulise kaebuse alusel võimalik, peab ostja esitama selle kauplejale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kaupleja on kohustatud sellele vastama 15 päeva jooksul ja teavitama võimalikust lahendusest.
Kui määratud aja jooksul ei ole kauplejal võimalik kaebust lahendada, peab ta kliendile kirjalikult teatama ja viivitust põhjendama.
Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama.
Kui kaupleja pole tähtaegadest kinni pidanud või vastus tarbijat ei rahulda, on tarbijal õigus esitada kirjalik kaebus tarbijakaitseametile.
Kui tarbijakaitseametil ei õnnestu kauplejaga lahendit saavutada, siis võib tarbija edasi pöörduda tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni poole.
“Samuti selgitame, et tarbijakaebuste komisjonil on õigus kaebuse menetlemine lõpetada, kui kaebuse lahendamine lisatud tõendite alusel ei ole võimalik, kuna nõuab põhjalikku uurimist ja tunnistajate ärakuulamist,” kirjutatakse tarbijakaitse vastuses kannatanule.
Kaebuste läbivaatamine on küll tasuta, kuid vaidlevate poolte nõusolekul on tarbijakaebuste komisjonil õigus tellida eksperdihinnang. Kulud kannab komisjoni otsusega kaotajaks jäänud pool. “Selleks võib osutuda ka tarbija,” hoiatatakse vastuses.
Kui aga tarbija väljub vaidlusest võitjana, ei ole asi kaugeltki veel lõppenud.
“Tarbijakaebuste komisjoni otsuste täitmiseks ei saa kasutada sundi, vaid selle täidab kaupleja vabatahtlikult,” jätkatakse vastuses.
Kui kaupleja komisjoni otsust ei täida, võib tarbija sama vaidluse lahendamiseks pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.
