Reta Puit istutas lankidele kokku 34 000 noort puud

07.06.2013

MEIE MAA, Ahto Jakson: OÜ Reta Puit istutas aprilli keskpaigast kuni mai lõpuni raielankidele kokku 34 000 noort puud, olles sellega Saare maakonnas üks paremaid metsauuendajaid. Kõige suurem kogus, ligi 20 000 kuuske, läks mulda lankidele Leisi vallas.

Firma on katsetanud ka mändi ja kaske istutada. Kase muldapanekul ei ole erilist mõtet, kuna puu levib looduslikult väga hästi. Kahele kliendile tegi Reta Puit nende endi soovil tänavu männikülvi. Männitaimede istutamine seondub teatud riskiga, sest põder ja hirv on aasta–poolteise vanuse männi ladva peale maiad, eriti talvel.

“Kui loom ladva ära hammustab, on noor mänd hukule määratud,” ütles maaülikooli metsatööstuse eriala magistrant Lauri Sutt, kes töötab Reta Puidus mullu kevadest metsameistri ametikohal. Nii näiteks juhtus, et ühel langil jäi alles vaid ligi 30 protsenti istutatud männitaimedest. Kuusega on lood paremad, sest seda liiki noort taime ei kipu sõralised tahtma. Küll aga meeldib neile 20–40 aasta vanustel kuuskedel koort maha tõmmata. Üks võimalus loomade raielangile mineku tõkestamiseks on lank tarastada.

Tehtud raiega samal aastal taimi asemele ei istutata, seda tehakse aasta või kaks hiljem. “Noorte taimede nakatumine vanas metsas levivatesse haigustesse on üsna suur,” põhjendas Sutt.

Kokku puutunud erinevate metsaomanikega

Nii palju kui noor mees metsaga kokku on puutunud, teab ta öelda, et Eesti metsaomanik on küllaltki laisk raielangile uusi puid istutama, kuigi seadus teda selleks lausa kohustab. Pealegi soosib riik istutamist. Tõsi küll, taimed tuleb algul ise välja osta ja pärast istutamist saab hakata Erametsakeskusest raha taotlema. Ühele hektarile peab olema istutatud vähemalt 1600 taime.

Kuigi Lauri Sutt on töötanud Reta Puidus lühikest aega, on tal tegemist tulnud teha erinevate inimestega. Mõni metsaomanik teab väga täpselt, mida ta metsaga teha tahab, millist raieliiki teostada ning mida pärast asemele istutada. “Niisugustega on hea koostööd teha. Kuid leidub neidki, kes ütlevad, et soovivad raiet ja võimalikult palju raha teenida. Nii juhtub, et paari aasta pärast sõidad mööda ning näed looduse hooleks jäetud lanke. Sellest on kahju,” rääkis Sutt.

Võiksid rohkem huvi tunda

Põhjust, miks metsaomanikud uusi puid istutama ei kipu, ei osanud metsameister öelda, kuid arvab, et siin võib põhjuseks olla kas oskamatus, laiskus või teadmatus riigipoolsest kompensatsioonisüsteemist. Kes asja vastu huvi tunneb, leiab info ise üles. Erametsakonsultandid annavad nõu, millist puuliiki tasub istutada, kui suures mahus, millal seda teha ja kust taimed osta. “Metsaomanike teadlikkus küll kasvab, kuid nad võiksid ise rohkem küsida ja asja vastu huvi tunda,” lausus metsameister.

Raielanki looduse hoolde jättes ei saa puuliiki valida. Enamasti kasvab lank lehtpuud täis, sest see puuliik on kasvult kiirem ja lämmatab okaspuu ära. Seetõttu tulebki pärast okaspuutaimede langile istutamist teha esimestel aastatel noorendiku hooldust ja kõrgemad võsapuhmad, lehtpuud ära lõigata ning kõrge rohi niita. Viimast tasub teha okaspuude istikutele piisava valguse saamiseks. Võsast oleks mõistlik lank puhastada enne uue kultuuri pealeistutamist.

Soovitatav okaspuud istutada

Tulevikku silmas pidades soovitas Lauri Sutt raielangile okaspuud istutada, sest nii on majanduslikult tulusam. Sutt toob esile ka teise põhjuse. “Kui mänd panna lageda peale kasvama ja sinna satub ka looduslikult kask, siis kask kasvab männist üle ning mänd jääb kiduraks ja sureb. Kuusk kasvab alusmetsa all kenasti,” selgitas Sutt.

Maaülikoolis õppimist meenutades viitas Sutt ühele professorile, kes tõi välja, et põllumees ja metsamees ei erine teineteisest palju. “Kui põllumees paneb kevadel vilja kasvama, peavad kõik loomulikuks ega pane pahaks, kui ta sügisel saagi korjab. Samamoodi koristab metsamees saaki, kuid teeb seda palju hiljem. Esimesed paar aastat lähevad hooldamiseks, 20 aasta pärast teeb ta harvendamist ja alles 90 aasta pärast lageraiet,” võrdles Sutt.

Küps mets tasub raiumist

Küpses metsas on kasulikum teha lageraiet. Kartuseks, et Saaremaa metsast tühjaks saab, ei ole Suti sõnul alust, sest noorendik kasvab tunduvalt kiiremini kui vana mets. “Igal aastal kasvab Saaremaal rohkem metsa juurde kui maha võetakse,” rahustas metsameister. “Kui metsaomanik on hoolas ja istutab langi uuesti täis, saavad järeltulijad sealt samamoodi raiuda,” pidas Sutt metsa investeeringuks.

Männimets loetakse raieküpseks 90 aastaga, kuusik 80 aastaga. Küpsust saab hinnata ka diameetri järgi, kuusel on selleks 26 ja männil 28 sentimeetrit. “40-aastasel ehk keskealisel männimetsal tasub harvendust teha. Nii saab omanik tulu ja valida välja need puud, millel lasta küpsusikka jõuda ning raiuda kidurad ja haiged ära,” soovitas Sutt. Küpse metsa raiumata jätmisel selle väärtus iga aastaga langeb, sest vananenud metsas levivad kergemini haigused. Juurte kaudu tungib mädanik mööda tüve üles ja puud murduvad tuulega pooleks või kukuvad ümber.
Veidi metsa uuendamise statistikat

Keskkonnaameti andmetel istutas ja külvas riigimetsa majandamise keskus eelmisel aastal Saare maakonnas taimi 137 hektaril ning erametsaomanikud ca 280 hektaril. Tänavu on praeguse seisuga metskond metsauuendust teinud ligi 110 hektaril ja tegevus jätkub. Erametsaomanikud on deklareerinud metsauuendustöid 95 hektaril.

Suuremad metsauuendajad on RMK Saaremaa metskond, OÜ Saare Mets ja Puu, Reta Puit. Metsa uuendatakse rohkem neis piirkondades, kus asub riigimets: Leisi, Mustjala, Kihelkonna, Salme ja Torgu vallas.

2012. aastal kasutati puuliikidena mändi 310 hektaril ehk ligi 74 protsendil pindalast. Ligi 150 hektaril tehakse männi külvi. Kuuske kasutati 24 protsendil ja kaske kahel protsendil pindalast. Proportsioon on sel aastal enam-vähem sama. Mändi istutatakse lageraiealale ca 3000–3500 ja kuuske ca 1500–2500 taime hektari kohta.