Kiirekasvulised hübriidhaavad puhastavad mulda raskmetallidest

Põllumaale istutatud hübriidhaavad talletasid mullast tänu suuremale biomassile puitu ja koorde rohkem raskmetalle. Endistel karjääripuistangutel kasvavate hübriidhaabade raskmetallide sisaldus on küll kõrgem, kuid puude biomass ja selles seotud raskmetallide hulk väiksem, selgub Maaülikooli teadlaste uuringust.

Eesti Maaülikooli metsateadlane nooremteadur Marju Kaivapalu uuris kolleegidega erineva saastatuse tasemega muldadel kasvavate hübriidhaava (Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) istandike võimekust koguda kasvu käigus puitu ja koorde raskmetalle, kirjutab Eesti Maaülikooli teadur Jürgen Aosaar.

Võrreldud aladest oli enim saastatud mullaga endine põllumaa, kuhu 40 aasta jooksul sadestus raskmetalle tsemenditehase tolmust. Endistel karjääripuistangutel kasvavate haabade tüvepuidus ja koores oli raskmetallide sisaldus küll suur, kuid puude aeglase kasvu ja tagasihoidliku biomassi tõttu leidus neis väiksem kogus saastet.

Seevastu väetatud ja lubjatud põllumaade kasvanud hübriidhaabades sisaldus raskmetalle vähem, ent puude suurema biomassi tõttu seoti sinna ka suurem hulk saastet. Puiduproovide analüüs näitas, et esimese kümne kasvuaasta jooksul ammutasid puud mullast enam raskmetalle kui teisel kasvukümnendil.

Autorid tõdevad, et 20 aastat peale hübriidhaava istandike rajamist oli analüüsitud muldade raskmetallide sisaldus saastumata muldade piirväärtustest endiselt oluliselt kõrgem. Kui põllumaadel kasvavaid hübriidhaavikuid raiutakse ligikaudu 20 aasta vanuselt, siis aeglasema kasvuga haavikutes soovitavad Kaivapalu ja tema kaasteadlased raskmetallide suuremaks eemaldamiseks raieringi pikendada.

Kõik katsealad rajati üheaastaste hübriidhaabade istutamisega sajandivahetusel Kirde- ja Lõuna-Eestisse, uuringu läbiviimise hetkeks olid puistud 21 aasta vanused. Kaivapalu oma kaastöötajatega võrdlesid nelja erineva kujunemislooga hübriidhaavikut, igasse katsevarianti kuulus kolm või neli puistut.

Katsevariant A hulka kuulusid põlevkivi karjääri puistangule istutatud haavikud, mis puistangu silumise järgselt kaeti samast kohast varem eemaldatud ligi poolemeetrise mulakihiga. Variant B haavikud rajati samuti põlevkivi karjääri puistangule, kuid sinna enne istutamist mulda tagasi ei veetud, puud istutati otse puistangule.

Mullakihi taastamiseta silutud puistangule istutatud hübriidhaavik, uuringus katsevariant B. Autor: Marju Kaivapalu, EMÜ

Variandid C ja D olid kasutusest välja jäänud põllumaale rajatud haavikud. Kui esimese puhul mõjutas mulla keemilist koostist 40 aasta jooksul sadestunud tsemenditehase tootmisest lähtuv tolm, siis teise variandi puhul oli tegemist aegade jooksul väetatud ning lubjatud põlluga. Just mineraalväetiste ja lubjaga jõudis mulda ka erinevaid raskmetalle.

Puidu ja koore proovid raskmetallide sisalduse määramiseks koguti puursüdamikena, mis võimaldas eristada metallide kogunemist puudesse esimesel ja teisel kasvukümnendil. Mulla ülemisest kümne sentimeetri paksusest mullakihist ja puude tüvepuidust ning -koorest analüüsitud raskmetallide nimekiri oli pikk, näiteks arseen, kaadmium, plii, tsink ja veel teisigi.

Hübriidhaavik kasvamas põllumaal, mida raskmetallidega on „väetanud“ tsemenditehase tolm. Uuringus katsevariant C. Autor: Marju Kaivapalu, EMÜ

Kuna mullaproovid raskmetallide sisalduse analüüsimiseks koguti vaid pealmisest mullakihist, nendivad autorid, et saadud tulemused ei pruugi peegeldada sügavamates mullakihtides nähtavat.

Haavapuude muldade puhastav võime on üldteada. Senini polnud aga andmeid haabade mullapuhastusvõimekusest Eestis tööstusliku tegevuse käigus saastatud muldadel. Taimede abil mulla puhastamist keskkonnale kahjulikest saasteainetest nimetatakse ka fütoremediatsiooniks.

Hübriidhaab on hariliku ja ameerika haava ristand, mille kasvatamise vastu tuntakse huvi suure tootlikkuse tõttu. Eesti Maaülikooli metsateadlased on hübriidhaavikute ökoloogiat, kasvu ja majandamist uurinud viimase paari aastakümne jooksul ning avaldanud arvukalt teemakohaseid artikleid, kaitstud on mitmed doktoritööd.

Kokkuvõtte autor: Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)


Uuringut toetasid Eesti Teadusagentuur ning Euroopa Komisjoni programm Horizon2020. Uuring ilmus ajakirjas Environmental Monitoring and Assessment.

Artikkel ilmus 19.04.2024 Novaatoris.

Tunnuspildil on kujutatud hübriidhaaviku katsevarianti A – põlevkivi kaevandamisel tekkinud puistangut, kus taastati mullakiht. Autor: Marju Kaivapalu, EMÜ

0Shares