Kuni 13. septembrini saab taotleda üraskikahjustuste ennetamise toetust

24.08.2023

Kas kuuse-kooreürask on ohuks minu metsale?

Tegemist on Eestis metsades tavalise putukaga, kes elab üldjuhul vaid nõrgestatud puudel, mis on juba olelusvõitluses kaotajaks jäämas. Seega ei ole tavaliselt tegemist olulise metsakahjustaja, vaid pigem ühe metsa eluringis vajaliku putukaga.

Kui aga kuused on juba nõrgestatud (näiteks ebatavaliselt soojade ja põuaste suvede tõttu) ning ilmastik on soosinud üraskite levikut, siis võib esineda üraskite masspaljunemisi. Selle tulemusena asustavad ja kahjustavad tugevalt üraskid ka terveid metsi.

Viimaste aastate suurte üraskikahjustuste tõttu on ohus kõik Eesti keskealised ja vanemad kuusikud. Vaid väga noori kuusikuid ei ole üraskid veel massiliselt rünnanud.

Mida teha, et üraski kahjustust ennetada?

Kuusikute nõrgenemine põudade tõttu ja üraskite massiline levik on üks Eestis nähtavatest ja tunnetatavatest kliimamuutuste tagajärgedest. Siiski ei tähenda see ilmtingimata kuusikute Eestist kadumist. Üraski kahjustuste ennetamiseks tuleks rajada tulevikukindlaid metsi. See tähendab, et enne uue metsa rajamist tuleks hinnata, kas ala sobib pikas plaanis kuuse kasvatamiseks või ehk oleks mõistlikum kasvatada mõnda teist liiki. Samuti võib olla mõistlik metsa kasvatamisel lasta koos kuusega kasvada ka teistel puuliikidel, mis antud paigas looduslikult kasvama hakkavad.

Kui kuusikus esineb nii tormimurdu, kui tormiheidet, tasuks äsja kahjustatud kuused metsast välja vedada. Mõni üksik murdunud või oma eluea lõppu jõudnud puu tõenäoliselt üraski leviku koldeks ei kujune vaid soodustab pigem üldist elurikkust, kuid rohkemate murtud kuuskede korral võivad nad olla järgmisel suvel üraskitele väga heaks toidulauaks ning sellele võib järgneda üraskikolde tekkimine, mille käigus hukkuvad ka terved puud.

Eelmisel aastal juba kuivanud puid ei ole otstarbekas talvel välja vedada, sest seal talvituvad paljud üraskite looduslikud vaenlased.

Raietöödel tasuks olla kuusikutes eriti ettevaatlik ja vältida tegevusi, mis võiksid kuuski kahjustada. Kuuske võib kahjustada nii tüve või juurte vigastamine aga ka see, kui seni varjus kasvanud kuusetüved satuvad peale raiet tugeva päikese kätte.

Üraskite arvukuse monitoorimiseks võib kasutada ka üraskite feromoonpüüniseid. Samas on oluline, et püüniseid kasutataks korrektselt, et mitte oma tegevusega aidata üraski levikule teadmatusest kaasa.

Üraskite leviku jälgimiseks toimub koostöös RMK ja Keskkonnaagentuuriga Eestis pidev üraskiseire. Metsaomanik saab värskeid seireandmeid koos operatiivsete soovitustega vaadata Erametsaportaalist alates üraskite lendluse algusest kuni sügiseni (vt www.eramets.ee/urask).

Mida teha, kui kuusikus on juba üraskikahjustus?

Sõltuvalt kahjustuse ja metsa iseloomust võib mõnel juhul olla parim variant, kui metsaomanik ei tee midagi. Mõne üksiku puu kahjustus, eriti segametsas, vaibub tavaliselt ise.

Metsaomanikul tasuks hinnata metsa seisukorda ja kahjustuse leviku majanduslikku mõju. Sageli võib olla mõistlik raiuda lageraiega kogu kuusik, sest hoolimata tõrjevõtetest võib üraskite massilise leviku korral puistu siiski aastate jooksul hukkuda.

Kui tegemist on noorema metsaga, mille puhul uuendusraie ei ole veel mõistlik, ja ilma üraskirüüsteta võiks mets veel aastaid edasi kasvada, tasuks rakendada üraskite tõrjumise võtteid.

Üraskite tõrje juures on kõige olulisem viia metsast välja üraskite poolt värskelt asustatud puud. Sel juhul eemaldatakse nii vanad üraskid, kes võiksid muidu luua peatselt teise haude ning eemaldatakse ka üraskite munad või vastsed. Üraskeid saab eemaldada ka varem langetatud püünispuudega. Täiendavat abi on ka feromoonpüünistest. Kõikide nende tegevuste juures on aga oluline tööde õigeaegne teostamine. Kui jääda püünispuude või värskelt nakatunud puude eemaldamisega hiljaks, on sellega loodud kasvulava järjekordse üraskipõlvkonna valmimisele, mis hakkab veel tervet metsa ründama. Seejuures ei piisa, kui puud raiuda ja näiteks metsa kõrval asuvale laoplatsile viia. Materjal tuleks kohe viia saeveskisse, kus puidu lõikamise järgselt üraskid hukkuvad. Jättes puud metsa lähedale laoplatsile, lendavad puust väljunud üraskid lihtsalt selle lähedal asuvatele kuuskedele.

Üraskikahjustuste ennetamise toetus

Üraskite tekitatavate kahjustuste ennetamiseks erametsades on võimalik KIKist taotleda toetust.

Toetuse määr ja toetatavad tegevused:

• püünispuude kasutamisel kuni 500 eurot katastriüksuse kohta, kuid mitte rohkem kui kahe katastriüksuse kohta;
• feromoonpüüniste soetamisel ja kasutamisel kuni 40 eurot feromoonpüünise komplekti kohta, kuid mitte rohkem kui kümne feromoonpüünise komplekti jaoks;
• värske tormikahjustuse likvideerimisel kuni 500 eurot katastriüksuse kohta, kuid mitte rohkem kui kahe katastriüksuse kohta.

Tööd tuleb teha enne taotluse esitamist. Kui olete juba üraskikahjustusi oma metsas sel aastal ennetanud, on taotluse esitamise tähtpäev 13.09.2023.

Lisainfot toetuse kohta saab telefonil 5382 2755 või e-posti aadressil siseriiklik@kik.ee.

Täpsemad tingimused leiab Erametsaportaalist üraskikahjustuste ennetamise toetuse lehelt.

Metsaomanikku aitavad üraskikahjustuste ennetamisel, üraskikahjude likvideerimisel ja toetuse taotlemisel metsaühistud. Metsaühistute kontaktid leiad aadressilt www.eramets.ee/metsauhistud.