Üks kask kasvatab rohkem tüve, teine juuri
06.12.2023
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.
Eestis levivast neljast kaseliigist kasvavad suureks puuks ning moodustavad puistuid kaks – arukask ja sookask. Eesti Maaülikooli metsateadlaste avaldatud uuring nooremteadur Mikko Buhti esiautorluses näitab, et kahel kaseliigil jaguneb biomass puu eri osadesse erinevalt.
Väiksemat sorti kasepuu väljapestud juurestik laboris. Kohe algab selle jaotamine jämedusklassidesse ning massi selgitamine. Foto: Jürgen Aosaar
Puu maapealsest biomassist moodustab arukaskedel tüvi keskmiselt 89% ja sookaskedel 84%. Vahe ei pruugi tunduda küll suur, kuid statistiliselt on erinevus usaldusväärne. Tüvest omakorda moodustab puit mõlemal kaseliigil keskmiselt 86%, ülejäänu massist on koor. Okste ja lehtede osakaal maapealsest biomassist on sookaskedel veidi suurem kui arukaskedel.
Aru- ja sookaskede maa-aluse biomassi sõltuvus puu rinnasdiameetrist. Väga tugevad statistilised seosed lubavad hinnata maa-alust biomassi küllalt täpselt vaid puu rinnasdiameetri põhjal. Sellelgi joonisel on biomassi väärtused kuivaines. Allikas: Buht et al. 2023
Kuigi inimestele enamasti raskesti hoomatav, paikneb märkimisväärne osa puust maa all. Erineva jämedusega juurte ülesanne on puu püsti hoidmine ja toitainetega varustamine. Buhti ja tema kaastöötajate uuring näitas, et sookased suunavad maa alla suhteliselt suurema osa biomassi kui arukased. Nii paikneb sookaskedel maa all ilma lehtedeta maapealsest biomassist keskmiselt 43% ning arukaskedel 29%. Loodud biomassi mudelite praktilist rakendamist hõlbustab teadmine, et kaskede maapealse ja maa-aluse biomassi kogus on väga tugevas seoses puu rinnasdiameetriga.
Vasakpoolne joonis näitab aru- ja sookaskede maapealse kogubiomassi, parempoolne tüvemassi sõltuvust puu rinnasdiameetrist. Nagu näha, on puu jämeduse ja massi vahel väga tugev seos. Seega võimaldavad siinsed mudelid huvilistel oma metsa kaskede jämeduse põhjal leida vastavad biomassid, kuid tuleb meeles pidada, et tegemist on kuivmassidega. Mudelite koostamisel on kasutatud 87 arukase ja 30 sookase andmeid. Allikas: Buht et al. 2023
Uuringust selgus ka aru- ja sookase tüvepuidu tiheduse sarnasus, mis keskmiselt on 573 kilogrammi kuupmeetri kuiva puidu kohta. Mõõtmised näitasid tüvepuidu kõrgemat tihedust tüve alaosas, võrreldes tüve ülaosaga. Samuti on kaskede tüvepuit veidi tihedam vanemates puudes, erinedes nii näiteks leppadest ja haabadest.
Kaasaegsed kodumaistel andmetel põhinevad mudelid võimaldavad hinnata puude biomassi ning selles seotud süsinikku senisest täpsemalt. Kuna kaasikud moodustavad ligi kolmandiku meie metsade pindalast, omavad tulemused suurt praktilist väärtust.
Andmete kogumiseks langetati kokku 117 kase mudelpuud, mille vanused jäid vahemikku 11–91 aastat ja rinnasdiameetrid vahemikku 3–41 sentimeetrit.
Metsamees kluppimas ehk mõõtmas puu rinnasdiameetrit, mida mõõdetakse tüvelt 1,3 meetri kõrguselt puu juurekaelast, mis fotol on markeeritud punasega. Rinnasdiameeter on puude puhul tavaline mõõdetav suurus ning see on väga tugevas seoses puu biomassiga. Foto: Jürgen Aosaar
Projekti suurim proovikivi oli puude juurestike maa seest välja saamine. Seda tehti survevee, vintside, labidate, mootorsaagide ja hea meeskonna tööna. Kogu töö juures pidi hoolega jälgima, et juured jääksid terveks ning et kogu puu juurekava saaks maa seest kätte. Suure töömahukuse tõttu napib metsade maa-aluse biomassi uuringuid. Samas on need vajalikud, et oskaksime adekvaatselt hinnata puude juurestike massi ja selles peituvat süsiniku kogust.
Uuring ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research, uuringut rahastas Keskkonnaagentuur.
Tunnuspildil allkiri: Projektis uuriti lisaks kaskedele ka mändide ja kuuskede biomassi. Artikli esiautor suure männi juurestikku mootorsaega väiksemateks osadeks lõikamas. Taamal ülejäänud töörühm teise puu juurestiku jämedamaid juuri kaalumas. Foto: Jürgen Aosaar
Artikkel ilmus 29.11.2023 Metsalehes.
