Sakslased uurivad harvendusraieid kuusikutes
13.02.2018
Mart Kelk Eesti Metsaseltsist kirjutas RMK ajakirja Metsamees oma külaskäigust Lõuna-Saksamaale, kus uuritakse teadustöö raames harvendusraieid kuusikus. Autori loal avaldame artikli ka erametsaportaalis.
Saksamaa on Euroopa üks suurimaid metsariike. Metsandus on tähtis valdkond kogu ühiskonna jaoks. Puit ehitusmaterjalina on kõrgelt hinnatud ja järjest enam kasutatakse puitu avalike hoonete ehituses eesmärgiga propageerida taastuvaid loodusvarasid ning kasutada ära puidu eeliseid betooni ees. Maainimese jaoks on kaks peamist valdkonda, kus nad oma elatist teenivad – põllumajandus ning metsatööstus. Nimelt on Saksamaal hinnas maapiirkondades ja külades paiknevad väikesed ja keskmise suurusega saekaatrid, millel kõigil oma kliendid ja nišš. Mets ja puidutööstus koos paberi- ja trükitööstusega annab tööd ligi 1,3 miljonile inimesele, mis on võrreldav Eesti rahvaarvuga.
Saksamaa metsad laiuvad 11,4 miljonil hektaril, see moodustab kolmandiku kogu riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on metsade pindala kasvanud ühe miljoni hektari võrra. Saksamaa metsadest 60% moodustavad okaspuuenamusega ja 40% lehtpuuenamusega puistud. Kokku arvestatakse segapuistuteks 73% metsadest. Puuliikidest on enimlevinud kuusk (28%), sellele järgneb mänd (23%) ja pöök (15%).
Teadustöö eesmärk: looduslikud ja tootlikud metsad
Euroopa metsaseltside võrgustiku kohtumisel Saksamaal külastasime erinevaid metsi ja arutasime sealse metsamajanduse eripärade üle. Teaduspõhise metsamajanduse näitena tutvustati meile uurimust, kus vaatluse alla on võetud kuusikud, mis on väga levinud Lõuna-Saksamaal ja mägedes.
Arvestades kohalikke ilmastikutingumusi, temperatuuride kõikumisi, sademeid ja mullastikku, pööratakse järjest enam tähelepanu uue metsapõlve kasvatamisele looduslikul moel. Saksamaa metsakasvatuse eesmärk on metsade kujundamine selliselt, et kvaliteetse puidu osakaal oleks suur ja metsade tootlus kõrge. Seepärast on seal palju ka uuritud, kuidas erineva astmega harvendusraietega suurendada metsa juurdekasvu, kuidas saada kvaliteetsemat puitu ning kui pikk võiks olla raiering. Teadustöö eesmärgiks on selgitada, kuidas looduslähedased metsakasvatusvõtted sobituvad majanduslike eesmärkidega, tagades samas järjepidevus metsanduses.
Ainulaadne harvendusraiete uurimisala
Pilt 1. Raiumata puistu.
Teadustöös on uuritud Lõuna-Saksamaal Regensburgi lähistel asuvat kuusekultuuri ja selle tagavara muutust sõltuvalt harvendusraie intensiivsusest. Pikaajaline harvendusraiete katseala on unikaalne mõõtmisandmete pideva ja pikaajalise kogumise poolest. Katseala loodi 1949. aastal 10 ha suurusele maa-alale algtihedusega 1m x 1m ehk istutatud on ca 10 000 kuuske ha kohta.
Pilt 2. Intensiivne raie.
Esimesed mõõtmised katsealal viidi läbi juba 1974. aastal. Seni viimased mõõtmised toimusid 2016. aastal. Kordusmõõtmisi on tehtud erinevate intervallidega, 2 kuni 7 aastaste vahedega. Uuringuala asub eelmäestikus, maastik on künklik. Aasta keskmine temperatuur on 7,5 °C, vegetatsiooniperioodil 13,3 °C, sademeid aastas keskmiselt 790 mm.
Pilt 3. Ekstreemne raie.
Harvendusraiete uurimiseks valiti kolme laadi alasid. Baasiks on võetud harvendamata kontrollala, kus ei ole raieid läbi viidud (Pilt 1). Kahe erineva raiekraadiga harvendusraied jagunesid tugeva intensiivsusega raieks (Pilt 2) ja ekstreemseks raieks (Pilt 3). Harvendusraieid on tehtud kolmel korral, 34, 47 ja 58 aasta vanuselt (Joonis 1).
Joonis 1. Raiete instensiivsuse mõju rinnaspindalale.
Harvendusraiega alad järgivad loodusliku metsa rütmi
Täna juba 70. aastases metsas saab teha järeldusi korduvate harvendusraiete mõjule. Puistu tihedus ja rinnaspindala olid kõrgeimad kontrollaladel ning vastavalt raiekraadi tugevusele madalamad tugeva ja ekstreemse harvendusega aladel (Joonis 1, 2). Kuid harvendusraiete üheks eesmärgiks on kvaliteetsete ja suure diameetriga tüvede kasvatamine, mille olulisteks indikaatoriteks on puistu rinnasdiameeter ning tüvepuidu produktsioon.
Joonis 2. Tüvede arvu muutus sõltuvalt puistu vanusest.
Selgelt kõige madalama diameetriga olid kontrollalad: 70. aastaste kontrollalade keskmine rinnasdiameeter oli ligikaudu 45 cm, kuid ekstreemse harvendusega aladel ületas see lausa 60 cm piiri, tugeva harvenduse puhul oli see aga veidi üle 50 cm (Joonis 3).
Joonis 3. Rinnasdiameetri kasv sõltuvalt raietest läbi aja.
Hoolimata suurest diameetrist jäi aga ekstreemse harvendusega alade koguproduktsioon võrreldes teiste aladega selgelt kõige madalamaks, seda puistu madala tiheduse tõttu (Joonis 4). Kuna tugeva harvendusega alade tüvepuidu koguproduktsioon oli 70. aastastes puistutes ligilähedane kontrollalade vastava näitajaga, võib puiduproduktsiooni seisukohast pidada parimaks majandamisviisiks just tugevat harvendust.
Joonis 4. Aastate jooksul kumuleerunud puistu produktsioon.
Saksamaa näite puhul peab meeles pidama, et välismaiste metsakasvatusvõtete ülekandmine Eesti tingimustesse ei pruugi tähendada sama häid tulemusi. On ju üldteada meie kuusikute pelgus harvendusraiete suhtes. Värsked kännud ja kahjustunud juured on suurepäraseks kasvulavaks juuremädanikele (juurepess, külmaseen), mis on meie kuusikute suurimateks kahjustajateks. Samuti on igale metsamehele teada kuusikute tormihellus, mis harvendusraie järgselt oluliselt suureneb.
