Sakslaste eeskuju: kallist kütteõlist ja suurfirmade diktaadist saab vabaneda

MAALEHT, Heiki Raudla:
Kohalike energiaallikate ühine kasutuselevõtt maapiirkondades aitab vähendada kulutusi soojale ja elektrile – seda selgitasid sellel nädalal Tallinnas Saksamaa taastuvenergia eestvedajad. Sihtasutuse Euronatur poliitikadirektori Lutz Ribbe hinnangul on Eestil suurt potentsiaal energia tootmiseks tuulegeneraatorite ja biogaasijaamade abil, sest siin on palju lagedat ja vaba pinda tuulikute püstitamiseks ja energiakultuuride kasvatamiseks. Vaja on aga suuremat koostööd kogukonnaliikmete vahel.

Lutz Ribbe tõi näite Saksamaa keskosas Göttingeni lähedal asuvast 7050 elanikuga Jühnde külast, mis oli Saksamaal esimene, kus mindi täielikult üle kohalikel loodusressurssidel põhinevale sooja- ja elektritootmisele. Seeläbi tagasid külaelanikud oma kogukonnale täieliku sõltumatuse fossiilsetest kütustest ja imporditavatest energiaallikatest . Ülemaailmses mõttes uuenduslik ettevõtmine sündis talupidajate ja ülejäänud kogukonna koostöös.

Esmaspäeval Tallinna külastanud sihtasutuse Euronatur poliitikadirektori Lutz Ribbe sõnul tekkis Jühndes autonoomsele energiatootmisele ülemineku idee elanike soovist toota energiat keskkonnasõbralikumalt, vähendada kasvuhoonegaase ning leida võimalusi teenida põllumajandusest rohkem tulu. Külas on üheksa talu, 800 hektarit haritavat põllumajandusmaad, 500 lehma ja 150 siga.

2001. aastal algasid Ribbe sõnul idee algatajate ja külaelanike vahel arutelud ja moodustati ühistu, kuhu kuulub praegu 195 liiget. 2004. aastaks jõuti biogaasijaama ja päikesepaneelide rajamiseni ning energiatootmine käivitus aasta hiljem.

Küla biogaasijaamas kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmisel toorainena vedelsõnnikut, silo ja erinevaid taimi, sealhulgas põllukultuure. Talvekuudeks on paigutatud soojavarustuse tagamiseks katel, mida köetakse puiduhakkega. Kohaliku energiavõrguga on ühendatud 145 majapidamist, aastane soojusenergia toodang on 6500 MWh ning elektrienergia toodang 5000 MWh. Soojustrassi rajamiseks paigaldati 5,5 km torustikku.

„Tänu elektri- ja soojusenergia koostootmisele suudetakse ära hoida 3300 tonni süsinikdioksiidi õhkupaiskumine ja hoida kokku 400 000 liitrit kütteõli aastas,“ selgitas Lutz Ribbe. „Vähenenud on haisu levimine sõnnikuhoidlatest ning põllu- ja metsameestel on oma toodangule kindel turg.“

Ribbe sõnul tõestab täielik üleminek kohalikust biomassist ja metsamaterjalist energiatootmisele, et on võimalik saavutada sõltumatus fossiilenergia sisseostmisest ja suurtest energiafirmadest. Tänu heale tulemusele Jühnde külas on otsustanud Saksa föderaalne toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministeerium toetada bioenergia näidisprojekte üle riigi. Saksamaal on rajatud praeguseks ajaks 600 energiaühistut.

Baierimaal on alustatud enam kui 20 bioenergiaküla rajamist. Näiteks on otsustanud minna täielikult iseseisvale energiavarustatusele üle kunagise Lääne-Saksa idapiiri lähedal asuva Frankenwaldi regiooni 11 küla ning 13 küla on veel kavandamisel.

Baierimaa ühingu Energievision Frankenwald eesistuja Wolfgang Degelmanni sõnul on sealgi peamised põhjused energiahindade, ennekõike kütteõli hinna tõus, ökoloogiline mõttelaad ja asjaolu, et 2022. aastal lõpeb Saksamaal tuumaenergia tootmine.

Samas tunnistas Degelmann, et külaelanike koosmeele leidmiseks taastuvenergiakülade rajamiseks nõuab kõvasti selgitustööd ja positiivsete näidete esiletõstmist. „Pidasime maha 160 koosolekut, enne kui saime otsusele hakata ettevõtmist ellu viima,“ nentis ta.

Saksamaal kui tihedalt asustatud maal näeb ta kõige tõhusamaks energiatootmise võimaluseks tuulegeneraatorite püstitamist. Tõhususelt teise võimalusena mainis ta päikesepaneelide paigaldamist ning kolmandana biogaasijaamu.

„Hektari kohta on võimalik saada tuulegeneraatorite abil rohkem energiat kui maisist, mida kasutatakse biomassina,“ selgitas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energia asekantsleri Ando Leppimani hinnangul ei saa Eestis võtta taastuvenergia tootmisel üks ühele üle Saksa kogemust, kuid ennekõike tasub sakslastelt õppida ühistegevuse head kogemust. Eestiski peaks tema sõnul tulema rohkem initsiatiivi energiaühistute rajamiseks maaelanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Ennekõike näeb ta ühistegevuses potentsiaali soojuse tootmiseks, kasutades ära ümbruskonnas leiduvaid kütuseid.Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on taastuvenergia arendamisel oluline osa ka riigil, kes aitaks käivitada pilootprojekte, mille põhjal teha arvestusi taastuvenergia kasutuselevõtuks Eestis.

0Shares