Seadus ei soosi energiaühistuid

ÄRIPÄEV (Tööstus), Tõnu Talvar:
Mõnigi ettevõte astuks meeleldi mõnda energiaühistusse. Aga pole võimalik. Seesugustest ei räägi ükski Eestis kehtiv seadus. Järelikult pole neid olemas. Järelikult ei saa neid asutada ega toetada.

Energiaühistutel puudub õi­guslik alus, milleta ei saa la­hendada nende asutamise ja asjaajamise probleeme.

Kui sooja saab toota ka ilma ühistuteta, siis elektrit mitte. Ise energiaühistud seadusi ei tee, see on riigi rida. Algatus võib küll altpoolt tulla, aga kui ülevalpool vedu ei võeta, jääb asi sinnapaika.

Ühistuhuvilised ei istu käed rüpes. Taotletakse energiaühistute seaduslikustamist, milleks piisab elektrituruseaduse täiendamisest ja muutmisest.

Tulevased energiaühistud põrkuvad paratamatult võrguprobleemidega. Tuul ju kord puhub ja kord ei pu­hu. Järelikult võib ühistul omatoodetud elektriener­giat kord üle jääda ja kord sel­lest puudu tulla. Nii on vaja ülejääk põhivõrku müüa või sealt lisa osta. Seejuures pea­vad müük ja ost olema enam­vähem tasakaalus. Müümine ei tohi muutuda energiaühistute põhieesmärgiks.

Ka võiks riik energiaühistuid rahaliselt toetada. Mui­du nad ei käivitu. Uute toot­misviiside toetamist nõuab ka Euroopa Liit.

Seni tohivad elektriener­giat toota vaid äriühingud: aktsiaseltsid, osaühingud jm. Energiaühistutele käib äri­ühingutelt nõutav vähemalt 127 800 euro suurune kapi­talinõue üle jõu. Nende põhieesmärk ei ole tulu teenimi­ne, vaid kulude kärpimine.

Eesti Tuuleenergia Assot­siatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen: “Energiaühistud toodavad elektrienergiat tuulest, päikesest, hakkpuidust ja muudest taastuvatest alli­katest. Peaasjalikult tuulest. Tuulejõujaamu on majandus­likult mõttekas ehitada ai­nult sinna, kus jätkub tuule-elektri tootmiseks sobivat tuult. Iga tuul ei sobi selleks.” Tuuleenergeetikale sobivad eeskätt Lääne- Eesti ja saared ning Põhja-Eesti rannikuala.

Energiaühistud peavad al­guses üksjagu investeerima, ent ajapikku teenivad inves­teeringud end tasa ja seejä­rel tuleb elekter neile tasu­ta kätte.

Taanis 30 aastat kogemust. Elektrienergiat tootvad energiaühistud said alguse ka­heksakümnendate aastate Taanist, kus valitsus otsustas toetada ennast ise elektriga varustavaid peresid. Neile an­ti maksusoodustusi.

Taanis lubatakse selliseid energiaühistuid, millest vä­hemalt viiendik kuulub ko­halikele. Energiaühistute liikmeteks võivad olla ka Eu­roopa Liidu teiste liikmesrii­kide kodanikud ja äriühingud. Energiaühistud on levi­nud ka Saksamaal, Rootsis, Inglismaal ja mujal.

Meil seisab energiaühistute loomise eest Eesti Arengu­fond.

“Eestis napib teadmi­si energiaühistutest. Harime nii ühistute tulevasi liikmeid kui ka ühistute üle otsusta­jaid. Näiteks korraldame kon­verentse ja seminare, kohtu­me antud ala entusiastidega ja nõustame neid,” kirjeldab arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Kristiina Sipelgas.

“Energiaühistud on väga kohaspetsiifilised. Et need tekiksid ja toimiksid, tuleb tea­da, mida konkreetsetes olu­des ette võtta. Teadmisteta kohalike juhtide ja kogukonnaliikmete silmad särama ei löö. Ettevõtlikkust ei teki, investeerimisallikaid ei leita. Ainult suurte elektriarvete kirumisest ei piisa,” lisab ta.

Ühtaegu kaalutakse Arengufondis energiaühistute võimalikke vorme, ana­lüüsitakse ühistute võima­likke sotsiaalmajanduslik­ke mõjusid. Otsitakse, milli­ne ühistuvorm on Eesti jaoks kõige parem. Tutvutakse vä­lisriikides tegutsevatega. Koostöövõrgustikku kuulu­vad Eesti Tuuleenergia Assot­siatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda jne.

Energiaühistutele on va­ja asjatundlikke, ent sõltu­matuid konsultante. Arengu­fond on hea lahendus.

Hetkel ei oska keegi täp­selt öelda, kui palju on Ees­tis energiaühistutesse astuda soovijaid. Asja uuritakse. Ava­lik huvi energiaühistute vas­tu igatahes kasvab.

Niipea, kui tõkked energiaühistute teelt kõrvalda­takse, kui esimesed ühistud toodangut andma hakkavad ja laiem ühistuhuviliste pe­re veendub, et asjal on jumet, saab ühistute arv jõudsalt kasvama hakata.

Pall on valitsejate väravas. Uuenenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis suunab energeetikat ma­jandus- ja taristuminister. Pandi ju koalitsioonilepin­gusse kirja, et luuakse energiaühistute seadusandlikud alused, lahendatakse nende võrguprobleemid jne. Peaks nii minemagi.

Mis on mis

Energiaühistu

Mittetulundusühingute seaduse alusel moodus­tatud mittetulundusühing või tulundusühistu seadu­se alusel moodustatud tu­lundusühistu.

Liikmeteks on eeskätt ko­halikud elanikud, omava­litsused ja ettevõtted, kui nad soovivad energiaühistute eeliseid kasutades pi­kemaks ajaks lahendada oma energiavarustusprobleeme. Samuti asumiseltsid, korteriühistud, kinnis­varafirmad jt. Rõhk on ko­halikul kogukonnal.

Esmane ülesanne on va­rustada oma liikmeid elekt­ri- või soojusenergiaga. Aitab tõsta riigi energiajulgeolekut ja kaitsta kesk­konda.

Kaotab piiri energia toot­jate ja tarbijate vahelt, sest nende liikmed on ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad.

Laiendab tarbijate valiku­võimalusi – energiaäri tu­lude juurde pääsevad ka tavakodanikud.

Tekib mastaabiefekt. Suurema tootlikkusega tuuliku saab eemale paigu­tada, kus ta naabrit ei häiri. Investeerimiskulu toodan­guühiku kohta on väiksem kui väiketuuliku puhul.

ALLIKAS: TÕNU TALVAR, TUULEENER­GIA ASSOTSIATSIOON, ENERGIAÜHISTUTE LOOMISE AKTIVISTID

Kommentaar

Riik võiks energiaühistuid toetada

Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja

Korraldasime hiljaaegu infopäeva, sest ini­mesed peavad teadma, mis neid ees ootab. Esialgu jätkub pärnakatel vaba raha päikese­paneelide jaoks.

Toompea peaks energiaühistutele võimal­dama soodustingimustel laenu saamist ja neid materiaalselt toetama. Napilt aastaks moodus­tatud valitsusse ma aga ei usu.

Lääne-Euroopa ühistud agarad taastuvenergia kasutajad

Laine Tarvis, Eesti Saarte Koja esimees

Enne sõda olid ühistud Eestis viimase peal, praegused valitsejad aga nendest ei hooli. Miks, seda ma ei tea. Kutsume juunikuus ko­ja üldkogule esinema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Näis, mis ta räägib. Lääne-Euroopas kasutavad energiaühistud taastuvaid energiaallikaid. Meil peaks ka nii olema. See sõltub poliitikast.

Ministeeriumil puudub veel seisukoht

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab analüüsi tulemusi, et otsus­tada, kas tasub energiaühistuid soosida.

Vastab ministeeriumi ase­kantsler Ando Leppiman.

Mida ministeerium energia-ühistutest arvab?

Praegu ei saa me nendest üht- ega teist­pidi arvata. Arvamiseks puu­duvad alusandmed.

Kuidas ja millal seisukoht selgub?

Seoses energiamajan­duse uue arengukava koosta­misega analüüsib Eesti Arengufond praegu energiaühistute väljavaateid. Uurib, kui suur on üldsuse ootus nende järele. Pärast aruande valmimist saa­me astuda järgmisi samme.

Mida analüüs annab?

Vastab küsimusele nagu, kas energiaühistud on majanduslikult mõttekad, millist mõju nad avaldavad majandusele ter­vikuna ja energiamajanduse­le sealhulgas ja kas on otstar­bekas selle teemaga edasi te­geleda jne.

Energiaühistud vajavad rii­gi tuge. Tuleb see?

Pärast positiivse otsuse langetamist hakkame toetusraha otsima. Kui leiame, käivitame piloot­projektid ja vaatame, kuidas asi praktikas välja näeb. Kui ei leia, lõpeb protsess aruande­ga. Nimme me altpoolt tulevat initsiatiivi ei pidurda.

Kehtiv elektrituruseadus energiaühistuid ei erista. Millal need seadustatakse? Ootame analüüsi tulemused ära. Seejärel saame otsusta­da, kas ja kuidas regulatsioo­ni muuta. Algatame vajadu­se korral elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kahtlemata muudavad energiaühistud elektrituru korraldust, põhi- ja jaotus­võrkude tööd ning lõpptarbi­mist. Regulatsiooni muutmi­sel tuleb neid ja teisi tegureid tingimata silmas pidada. Näiteks kerkib esile energiaühistute pädevuse ja vastutuse kü­simus. Energiaühistud peavad tagama ohutusnõuete täitmi­se nende kasutuses olevatel paigaldistel, vastutama nen­de töö eest. Energiaühistud ei tohi kahjustada teiste tarbija­te huvisid, veeretada oma tege­vusest tulenevaid kulusid, näi­teks võrgutasusid teiste kaela.

0Shares