Seadus ei soosi energiaühistuid
11.06.2014
ÄRIPÄEV (Tööstus), Tõnu Talvar:
Mõnigi ettevõte astuks meeleldi mõnda energiaühistusse. Aga pole võimalik. Seesugustest ei räägi ükski Eestis kehtiv seadus. Järelikult pole neid olemas. Järelikult ei saa neid asutada ega toetada.
Energiaühistutel puudub õiguslik alus, milleta ei saa lahendada nende asutamise ja asjaajamise probleeme.
Kui sooja saab toota ka ilma ühistuteta, siis elektrit mitte. Ise energiaühistud seadusi ei tee, see on riigi rida. Algatus võib küll altpoolt tulla, aga kui ülevalpool vedu ei võeta, jääb asi sinnapaika.
Ühistuhuvilised ei istu käed rüpes. Taotletakse energiaühistute seaduslikustamist, milleks piisab elektrituruseaduse täiendamisest ja muutmisest.
Tulevased energiaühistud põrkuvad paratamatult võrguprobleemidega. Tuul ju kord puhub ja kord ei puhu. Järelikult võib ühistul omatoodetud elektrienergiat kord üle jääda ja kord sellest puudu tulla. Nii on vaja ülejääk põhivõrku müüa või sealt lisa osta. Seejuures peavad müük ja ost olema enamvähem tasakaalus. Müümine ei tohi muutuda energiaühistute põhieesmärgiks.
Ka võiks riik energiaühistuid rahaliselt toetada. Muidu nad ei käivitu. Uute tootmisviiside toetamist nõuab ka Euroopa Liit.
Seni tohivad elektrienergiat toota vaid äriühingud: aktsiaseltsid, osaühingud jm. Energiaühistutele käib äriühingutelt nõutav vähemalt 127 800 euro suurune kapitalinõue üle jõu. Nende põhieesmärk ei ole tulu teenimine, vaid kulude kärpimine.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen: “Energiaühistud toodavad elektrienergiat tuulest, päikesest, hakkpuidust ja muudest taastuvatest allikatest. Peaasjalikult tuulest. Tuulejõujaamu on majanduslikult mõttekas ehitada ainult sinna, kus jätkub tuule-elektri tootmiseks sobivat tuult. Iga tuul ei sobi selleks.” Tuuleenergeetikale sobivad eeskätt Lääne- Eesti ja saared ning Põhja-Eesti rannikuala.
Energiaühistud peavad alguses üksjagu investeerima, ent ajapikku teenivad investeeringud end tasa ja seejärel tuleb elekter neile tasuta kätte.
Taanis 30 aastat kogemust. Elektrienergiat tootvad energiaühistud said alguse kaheksakümnendate aastate Taanist, kus valitsus otsustas toetada ennast ise elektriga varustavaid peresid. Neile anti maksusoodustusi.
Taanis lubatakse selliseid energiaühistuid, millest vähemalt viiendik kuulub kohalikele. Energiaühistute liikmeteks võivad olla ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud ja äriühingud. Energiaühistud on levinud ka Saksamaal, Rootsis, Inglismaal ja mujal.
Meil seisab energiaühistute loomise eest Eesti Arengufond.
“Eestis napib teadmisi energiaühistutest. Harime nii ühistute tulevasi liikmeid kui ka ühistute üle otsustajaid. Näiteks korraldame konverentse ja seminare, kohtume antud ala entusiastidega ja nõustame neid,” kirjeldab arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Kristiina Sipelgas.
“Energiaühistud on väga kohaspetsiifilised. Et need tekiksid ja toimiksid, tuleb teada, mida konkreetsetes oludes ette võtta. Teadmisteta kohalike juhtide ja kogukonnaliikmete silmad särama ei löö. Ettevõtlikkust ei teki, investeerimisallikaid ei leita. Ainult suurte elektriarvete kirumisest ei piisa,” lisab ta.
Ühtaegu kaalutakse Arengufondis energiaühistute võimalikke vorme, analüüsitakse ühistute võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Otsitakse, milline ühistuvorm on Eesti jaoks kõige parem. Tutvutakse välisriikides tegutsevatega. Koostöövõrgustikku kuuluvad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda jne.
Energiaühistutele on vaja asjatundlikke, ent sõltumatuid konsultante. Arengufond on hea lahendus.
Hetkel ei oska keegi täpselt öelda, kui palju on Eestis energiaühistutesse astuda soovijaid. Asja uuritakse. Avalik huvi energiaühistute vastu igatahes kasvab.
Niipea, kui tõkked energiaühistute teelt kõrvaldatakse, kui esimesed ühistud toodangut andma hakkavad ja laiem ühistuhuviliste pere veendub, et asjal on jumet, saab ühistute arv jõudsalt kasvama hakata.
Pall on valitsejate väravas. Uuenenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis suunab energeetikat majandus- ja taristuminister. Pandi ju koalitsioonilepingusse kirja, et luuakse energiaühistute seadusandlikud alused, lahendatakse nende võrguprobleemid jne. Peaks nii minemagi.
Mis on mis
Energiaühistu
Mittetulundusühingute seaduse alusel moodustatud mittetulundusühing või tulundusühistu seaduse alusel moodustatud tulundusühistu.
Liikmeteks on eeskätt kohalikud elanikud, omavalitsused ja ettevõtted, kui nad soovivad energiaühistute eeliseid kasutades pikemaks ajaks lahendada oma energiavarustusprobleeme. Samuti asumiseltsid, korteriühistud, kinnisvarafirmad jt. Rõhk on kohalikul kogukonnal.
Esmane ülesanne on varustada oma liikmeid elektri- või soojusenergiaga. Aitab tõsta riigi energiajulgeolekut ja kaitsta keskkonda.
Kaotab piiri energia tootjate ja tarbijate vahelt, sest nende liikmed on ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad.
Laiendab tarbijate valikuvõimalusi – energiaäri tulude juurde pääsevad ka tavakodanikud.
Tekib mastaabiefekt. Suurema tootlikkusega tuuliku saab eemale paigutada, kus ta naabrit ei häiri. Investeerimiskulu toodanguühiku kohta on väiksem kui väiketuuliku puhul.
ALLIKAS: TÕNU TALVAR, TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON, ENERGIAÜHISTUTE LOOMISE AKTIVISTID
Kommentaar
Riik võiks energiaühistuid toetada
Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja
Korraldasime hiljaaegu infopäeva, sest inimesed peavad teadma, mis neid ees ootab. Esialgu jätkub pärnakatel vaba raha päikesepaneelide jaoks.
Toompea peaks energiaühistutele võimaldama soodustingimustel laenu saamist ja neid materiaalselt toetama. Napilt aastaks moodustatud valitsusse ma aga ei usu.
Lääne-Euroopa ühistud agarad taastuvenergia kasutajad
Laine Tarvis, Eesti Saarte Koja esimees
Enne sõda olid ühistud Eestis viimase peal, praegused valitsejad aga nendest ei hooli. Miks, seda ma ei tea. Kutsume juunikuus koja üldkogule esinema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Näis, mis ta räägib. Lääne-Euroopas kasutavad energiaühistud taastuvaid energiaallikaid. Meil peaks ka nii olema. See sõltub poliitikast.
Ministeeriumil puudub veel seisukoht
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab analüüsi tulemusi, et otsustada, kas tasub energiaühistuid soosida.
Vastab ministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.
Mida ministeerium energia-ühistutest arvab?
Praegu ei saa me nendest üht- ega teistpidi arvata. Arvamiseks puuduvad alusandmed.
Kuidas ja millal seisukoht selgub?
Seoses energiamajanduse uue arengukava koostamisega analüüsib Eesti Arengufond praegu energiaühistute väljavaateid. Uurib, kui suur on üldsuse ootus nende järele. Pärast aruande valmimist saame astuda järgmisi samme.
Mida analüüs annab?
Vastab küsimusele nagu, kas energiaühistud on majanduslikult mõttekad, millist mõju nad avaldavad majandusele tervikuna ja energiamajandusele sealhulgas ja kas on otstarbekas selle teemaga edasi tegeleda jne.
Energiaühistud vajavad riigi tuge. Tuleb see?
Pärast positiivse otsuse langetamist hakkame toetusraha otsima. Kui leiame, käivitame pilootprojektid ja vaatame, kuidas asi praktikas välja näeb. Kui ei leia, lõpeb protsess aruandega. Nimme me altpoolt tulevat initsiatiivi ei pidurda.
Kehtiv elektrituruseadus energiaühistuid ei erista. Millal need seadustatakse? Ootame analüüsi tulemused ära. Seejärel saame otsustada, kas ja kuidas regulatsiooni muuta. Algatame vajaduse korral elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kahtlemata muudavad energiaühistud elektrituru korraldust, põhi- ja jaotusvõrkude tööd ning lõpptarbimist. Regulatsiooni muutmisel tuleb neid ja teisi tegureid tingimata silmas pidada. Näiteks kerkib esile energiaühistute pädevuse ja vastutuse küsimus. Energiaühistud peavad tagama ohutusnõuete täitmise nende kasutuses olevatel paigaldistel, vastutama nende töö eest. Energiaühistud ei tohi kahjustada teiste tarbijate huvisid, veeretada oma tegevusest tulenevaid kulusid, näiteks võrgutasusid teiste kaela.