Sel nädalal toimuvad Tartus 34. raiespordi maailmameistrivõistlused
18.04.2023
19.-22. aprillil võõrustab Eesti maailma parimaid raiesportlasi. Tartus toimuvale raiespordi MMile on oodata 22 koondist. See tähendab ligi 300 võistlejat ja väliskülalist. Raiespordi maailmameistrivõistluste eel on pealtvaatajail kasulik teada, millistel aladel omavahel mõõtu võetakse ja mis määrab tulemuse.
Raievõistluste (mootorsaagidega saagimise võistlusi) maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1970. aastast. Samast ajast on neid korraldatud ka Eestis. Algselt olid reeglistik ja saedki küll teised, aga viimased 15–20 aastat pole reeglistikus olulisi muudatusi tehtud.
Võistlusalasid on viis ja need on tuletatud tähtsamatest saega tehtavatest metsatöödest: täpne puulangetamine, kiire ja kvaliteetne laasimine, täpne ja ratsionaalne tüvede järkamine ning sae hea hooldamine.
Raievõistlused olid populaarsed ka nõukogude ajal, siis võtsid omavahel mõõtu metsamajandite, metsakombinaatide ja KEKi (kolhoodisevaheliste ehituskontorite) töötajad. Eesti parimate väljaselgitamist alustati 1994. aastal, oma koondise pani Eesti esimest korda välja 1995. aasta MMile.
Võistlusalad
Nagu juba öeldud, on võistlusalasid viis. Kõikidele aladel on kindlad reeglid, mille veatul sooritamisel saab maksimaalsed punktid, igale veale järgneb aga miinuspunktide näol karistus. Reeglid pole välja mõeldud pelgalt reeglite pärast, vaid eelkõige on eesmärgiks ohutuse tagamine, nii enda kui teiste suhtes.
Esimeseks alaks on tavapäraselt puude langetamine. Seda ala viiakse läbi kahte moodi. Nendes piirkondades, kus metsamaad on vähe või pole võimalusi eluspuude langetamiseks, võisteldakse spetsiaalsele platsile püstitatud postide langetamises. Puu kukkumise täpsust mõõdetakse hiljem laseriga. Laiemalt on siiski levinud viis, kus metsas langetakse eluspuid. Saetav puu langetatakse tikule, mille võistleja on iseendale paika lasknud panna. Punktide panemisel võetakse arvesse puu langetamise täpsust ja kiirust. Eelolevatel maailmameistrivõistlustel langetatakse siiski spetsiaalseid poste. Ala saab vaatama tulla Maamessi Showarenale, kus traditsiooniliselt on toimunud ka Kevadkarikas.
Teiseks alaks on saeketi vahetus – saekett tuleb vahetada õieti ja võimalikult kiiresti. Kiiremad suudavad seda teha 10 sekundiga. Võrdluseks võib tuua selle, et tavatingimustes vahetavad mitte väga kogenud saemehed sael keti ära umbes ühe minutiga.
Kolmandaks alaks on kombineeritud järkamine, kus tuleb kahest pakust saagida kolme kuni seitsme sentimeetri paksune ketas. Ala teeb raskeks see, et pakud on pandud kaldalustele ning saetud kettad peavad olema lõigatud paku suhtes täisnurga all. Kettad tuleb lõigata kahe lõikega, kõigepealt peab sisselõike tegema alt ja siis pealt, ning selle tulemusena ei tohi kettale või palgile jääda astet.
Neljandaks alaks on täpsussaagimine. Palk on asetatud plaadile, mis omakorda on palgi alt kaetud saepuruga. Palgi otsast peab võistleja maha lõikama kindla paksusega ketta nii, et saekett ei puuduta palgi all olevat plaati. Raskeks teeb asja aga see, et palgi all olev plaat on kaetud saepuruga. Niisugustes tingimustes tulebki võistlejail toimetada, kusjuures mingil juhul ei tohi saag riivata vineeri – siis tulemust kirja ei saa.
Viiendaks ehk viimaseks alaks on laasimine. Tekitatud on tehislik puutüvi, mille sisse on kindlate asetustega paigutatud oksad. Tavapäraselt on see ala publikule vaatamiseks kõige atraktiivsem ja vaatemängulisem, just selle ala juures on kõige paremini näha saemeeste kiirus, osavus ja täpsus.
Eesti fännid hoiavad kõige enam pöialt meie koondisele
Eestil kui korraldajamaal on õigus välja panna kaks koondist – A- ja B-tiim. Võistluste ametlikus arvestuses osaleb neist siiski vaid A-võistkond, B-võistkonna liikmed saavad aga ennast võrrelda ja proovile panna parimatega.
A-võistkonna moodustavad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Helvis Koort ning Jarro Mihkelson, naiste arvestuses võistlev Karina Riive ja juunioride ehk U24 võistlusklassis kaasa lööv Peeter Mitt. Nad kõik on juba kogenud raiesportlased, kelle mõned saavutused siinkohal ka välja toome.
Taavi Ehrpais (võistlussaag Husqvarna) on koondise kogenuim liige, raiespordiga alustas ta juba 1996. aastal. Elupõline metsamees on selle aja jooksul saavutanud palju – nii on ta kuuekordne Eesti meister, meeskondlik maailmameister ja ühe individuaalala maailmameister. Ja muidugi on Taavi esindanud Eestit korduvalt raiespordi maailmameistrivõistlustel.
Helvis Koort (Husqvarna) on raiespordiga tegelenud üle kümne aasta. Tulemustest on ette näidata kaks Eesti meistritiitlit (2019 ja 2021) ning esikohta Euroopa noorte meistrivõistlustel aastast 2010.
Jarro Mihkelson (STIHL) on tuntud ja tiitlitega pärjatud raiesportlane – mitmekordne Eesti juunioride meister, Euroopa noorte meistrivõistluste teine koht, maailmameistrivõistluste juunioride arvestuse viies ja kolmas koht ja nii edasi. 2018. aastal tuli ka esimene Eesti meistritiitel profiklassis (sellest aastast võistleb Jarro profiklassis) ning sama tulemust korda mees ka 2022. aastal.
Seni purustamata rekordi püstitas Jarro 2020. aastal laasimises, mille ta tegi ära ajaga 14.13 sekundit, tulemuseks 464 punkti. Võistluseks olid Eesti meistrivõistlused ja toimumiskohaks Luua metsanduskool.
Naiste arvestuses pääses koondisesse STIHL-iga võistlev Karina Riive, kes alustas raiespordiga mõned aastad tagasi Luua metsanduskoolis õppides. Selle ajaga on Karinast saanud Eesti parim naisraiesportlane, kellele kuulub mitmete tiitlite ja esikohtade seas ka kaks rekordit – ketivahetus ajaga 12,93 sekundit (122 punkti) Eesti meistrivõistlused 2021 Järvseljal ja laasimine ajaga 23,63 sekundit (426 punkti), võistluseks Kevadkarikas 2022 Tartus.
U24 arvestuses sai koondisse Husqvarnaga võistlev Peeter Mitt, kel on ette näidata mitmeid väga häid tulemusi. Kuigi noormees võistleb juuniorklassis, kuulub talle ka üks absoluutne rekord – langetamises saadud 660 punkti (aeg 84 sekundit). Rekordi püstitas Peeter 26. aprillil 2019. aastal Tartus võistlustel Kevadkarikas. Eelmisel aastal üllatas Mitt järjekordse rekordiga Jõhvis EMV raames, kui ketivahetus õnnestus ajaga 9.08.
Raiespordi erinevatest aladest peabki Peeter kõige huvitavamaks langetamist. “Seal on nii palju asju, mida sa jälgima pead. Aga kui sul hästi läheb, siis see on ala, mis annab kõige rohkem punkte,” selgitab ta. Tänu langetamisele tuli ta 2022. aastal ka Eesti juunioride meistriks raiespordis.
Vähem saavutusi ei ole ka B-võistkonna liikmetel. Sinna kuuluvad profiklassis Raino Kivi, Sulev Tooming ja Markus Mitt, naiste arvestuses Kertu Evert ja juunioride ehk U24 klassis Ralf Elfenbein.
Profiklassi võistlejate seast on nimekaim kahtlemata Sulev Tooming, kes on kolmekordne Eesti meister, medalimees väga paljudel võistlustel ja esindanud Eestit ka varem maailmameistrivõistlustel. Oma lemmikala raiespordis Sulev öelda ei oskagi, sest ajas on need muutunud.
Naiste klassis võistlev Kertu Evert on muude saavutuste seas püstitanud ka naiste langetamise Eesti rekordi – tulemus 648 punkti (2 minutit ja 14 sekundit) vormistati ära 2012. aastal võistlusel Tartu karikas.
Trenni tuleb ikka teha
Nagu spordis ikka, nii tuleb ka raiespordis võistlemiseks trenni teha. Teenekas raiesportlane Taavi Ehrpais on öelnud, et kuigi metsas saega töötamine on mõneti võistlustel rakendatavate võtetega sarnane, tuleb siiski trenni teha ka spetsiaalselt võistluste jaoks. Näiteks võistlustel kasutatava „kunstpuu“ ja metsas langetatud kuuse laasimine erineb üsna suurel määral.
Ehrpais, kes on mitmekordne Eesti meister ja kogunud medaleid ka maailmameistrivõistlustel, astub võistlustulle ka Tartus. Trenni on mees teinud aastaid. „Aga raiespordiga paistab olevat nii, et kui oled selle kord selgeks saanud, siis võid headele tulemustele võistelda ka aastaid hiljem. Kui aga näiteks olid kunagi hea jooksja ning hiljem jooksed mõned korrad aastas, siis maratoni enam ei võida,“ nendib Ehrpais.
Võistlejaid on Tartusse oodata saja ringis. Kaugeimaks külaliseks on Jaapani koondis, lähemad meie põhja- ja lõunanaabrid Soomest ja Lätist.
Võistluste avamine toimub 19. aprillil Tartu raekoja platsil rongkäigu ja showga. Võistluste start antakse 20. aprilli hommikul Maamessi Showarenal ja Eesti Maaülikooli linnakus asuva võistluskeskuse peaareenil. Loe võistluste kohta lähemalt aadressil https://wlc23.ee/pealtvaatajale/uldine-info.
Raispordi maailmameistrivõistlusi Tartus korraldab Eesti Metsaselts, partnerid on Luua Metsanduskool, Eesti Maaülikool, RMK, KIK ja Tartu Näitused, muidugi ka Tartu linn.
