Skype’i-poisid ostsid suure hulga metsa

25.09.2013

ÄRIPÄEV, Inga Jakobson: Eestlastest Skype’i-loojate investeerimisfirma Ambient Sound Investments (ASI) müüs mullu poole noteeritud aktsiaportfellist, ostis kuni 8 miljoni euro väärtuses metsa ega teinud riskikapitali alal ühtegi investeeringut.

“Oleme enamiku ajast pühendanud oma senistele portfelliettevõtetele, mille arv on üpris suur,” põhjendas ASI riskikapitali investeeringute juht Margus Uudam. Aasta lõpu seisuga kuulus ASI portfelli 23 ettevõtet: üheksa Ida-Euroopas ja Skandinaavias, viis Lääne-Euroopas, viis Aasias ja neli USAs.

Läbivaadatavate projektide hulk on Uudami sõnul igal aastal stabiilselt 300–400. Tegevusvaldkondadest domineerivad ettevõtte senisest fookusest tulenevalt tarkvaralahendused. Mullu hindas ASI riskikapitali meeskond 332 investeerimisvõimalust. Tõsisemalt kaaluti paari-kolme ettevõttesse investeerimist, kuid erinevail põhjusil tehinguini ei jõutud. Tänavu on meeskond analüüsinud ca 200 projekti, neist tõsisemalt 4–5. “Kuna tänaseks on portfelliettevõtete arv pärast edukaid väljumisi vähenenud, vaatame avatumalt uutele investeerimisvõimalustele,” viitas Uudam osaluste müügile.

Müük USA börsifirmale. Möödunud aasta olulisist tehinguist tõstis Uudam esile Modesat Communicationsi müügi USA börsifirmale Xilinx. “Tehing iseloomustab väga hästi meie investeerimisstrateegiat – leida tugeva konkurentsieelisega tehnoloogia, täiendada meeskonda rahvusvahelise tippkogemusega, viia toode turule, kaasata kasvu tagamiseks uusi investoreid ja luua valdkonna globaalsete liidrite ostuhuvi ettevõtte vastu,” rääkis Uudam.

Ka selle aasta esimest kaheksat kuud märgistavad ASI-l kasumlikud väljumised mitme firma omanikeringist, nt Suurbritannia ettevõttest Mendeley ja Taiwani firmast Armorize. “Mõlemat ettevõtet iseloomustavad väga tugev asutajate meeskond, globaalne ambitsioon, tugev tehnoloogia ja toode ning kasvupotentsiaal,” kinnitas Uudam.

Tänavustest kordaminekutest toob ASI välja ka OÜ Oskando ühinemise Taani konkurendiga ­Autolog. Mõlema näol on tegu sõidukiparkide halduseks vajalikku tarkvara arendavate ja teenust pakkuvate ettevõtetega, kes ühinemise kaudu soovivad saada selles vallas regiooni liidriks. Ühinev ettevõte võtab kasutusele uue brändi EcoFleet.

Samuti väljendas Uudam rõõmu Quantum Wave Capitali liitumisest Cliftoni investoritega. “Lisaks kapitalisüstile on tegemist investoritega, kes annavad suurt lisaväärtust nii oma tehnoloogia-alaste teadmistega kui ka rahvusvahelise võrgustiku kaudu,” selgitas ta.

Metsaäri koostöös partneriga. Uudse rahapaigutusena omandas ASI mullu 350 000 tihumeetrit metsa 6–8 miljoni euro väärtuses. “Kasvava metsa kui reaalvara investeeringu iseloom sobib meie investeerimiseesmärkidega selles varaklassis hästi,” märkis firma juht Tauno Tats. Ta viitas stabiilsele väärtusele, globaalsele nõudlusele ja väärtuse madalale korrelatsioonile finantsvaradega.

Metsaost toimus partnerluses kaasinvestor Lignatoriga. Tatsi sõnul on Lignatori näol tegu kogenud metsaettevõttega, kellel on ka rahvusvahelised kontaktid müügi vallas. “Nende vastutusala on metsa majandamine ja uute sissetulevate pakkumiste hindamine, ASI on investor,” täpsustas ta kahe ettevõtte suhet.

Tänavu pole ASI metsamaad juurde ostnud, kuid on huvitatud sarnastest tehingutest edaspidi. “Hetkeseisuga ei saa uutest tehingutest rääkida, kuid läbirääkimised käivad,” ütles Tats. Metsa ostmisel lähtub ettevõte peamiselt metsakinnistute täiusest ning kooslusest ja hinnast, mis on tootluse teenimise põhialuseks.

“Võimalik on kokku panna portfell, kus on sees nii suure täiusega küpset metsa kui ka kiiresti kasvavat nooremat metsa, mille majandamisest rahavoo tekkimise perspektiiv on pikema ajahorisondiga,” ütles Tats. “Oma pikaajalise kapitaliga oleme turul seda tüüpi kinnistute ostu jaoks hästi positsioneeritud,” lisas ta.

Lignatori juht ja osanik Toomas Soo ei soovinud tehingut kommenteerida, kuna artikli formaat ei võimalda tema sõnul teemat piisavalt avada.

Järgmine tehing lõppfaasis. Kinnisvarainvesteeringuist rääkides märkis Tats, et ASI on praegu ühe uue tehinguga lõppfaasis. “Samuti oleme juurde investeerinud kahte varem portfellis olnud ettevõtmisse,” rääkis ta.

ASI ja fondijuht EfTENi vahel jagunevad kinnisvarainvesteeringud sõltuvalt projekti olemusest. “EfTENi kaudu investeerime mahult suurematesse projektidesse, valdavalt siis büroo-, kaubandus- ja laopinnad, mida me tüüpiliselt otseinvesteeringutena portfellis ei oma,” selgitas Tats.

Lisaks osaleb ASI Venemaale Slantsõsse plii­akude töötlemise tehase rajamises, olles ettevõttes Ecomet Invest suurim osanik Eestist. “Tehase üldehitus on lõpusirgel, seadmete installatsioon ja käivitus on plaanitud järgmise aasta esimesse poolde,” selgitas Tats. ASI osaleb projektis finants­investorina. Tatsi kinnitusel pakkus investeering huvi tegevusala, geograafia ja ettevõtjate tõttu – Eestist osalevad akude töötlemise tehase rajamisel näiteks Jaan Puusaag, Indrek Sepp ja Aivar Berzin.

Erimeelsusi ei ole. ASI majandusaasta aruanne räägib bilansipäevajärgse sündmusena toimunud äriühingu jagunemisest eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel 16 miljoni euro ulatuses ja seda deposiidis olevatest investeerimata vahenditest. Tatsi sõnul ei tasu seda tõlgendada kui erimeelsusi ettevõtte omanike vahel.

“Lihtsalt praegu pole otstarbekas kapitali deposiitidena suures mahus ühiselt hallata,” selgitas ta. ASI seniseid ega perspektiivseid tegevussuundi see juhi sõnul ei mõjuta. “Ka on ASI pikaajaliste investeeringute portfelliga nüüdseks taasliitunud pool jagunemisel eraldunud kapitalist,” ütles Tats.

Suur osa ASI kasumist tuleb hoopis börsilt
Märkimisväärne osa ASI kasumist tuleb börsifirmade aktsiate ostu-müügitehinguist, mitte investeeringuist idufirmadesse. Mullu kahanes noteeritud aktsiaportfelli maht ligi poole võrra. “Vähendasime aktsiapositsioone lähtuvalt meie investeerimisfilosoofiast, kus eesmärk on pikaajaline väärtusinvesteerimine,” selgitas ASI portfellihalduse juht Arko Kadajane.
Tema sõnul pakkus eelmise aasta teine pool aina vähem võimalusi uuteks investeeringuteks. Samal ajal hakkasid varem tehtud investeeringud jõudma väärtusteni, mis pakkusid vähest pikaajalist tõusuruumi ja olid suure langusriskiga.
Noteeritud aktsiaportfelli maht vähenes ASI-l mullu 31 miljonilt eurolt 22 miljonile, millest 16 miljonit oli olemasolevate positsioonide müük ning 7 miljonit investeeringute väärtuse kasv.
“Eelistame alati omada aktsia­portfellis firmasid, millel on väärtusest tulenevalt teatud kaitse languse eest,” lisas Kadajane.
Selle aasta augusti seisuga on ASI oma aktsiaportfelli veelgi vähendanud. “Praeguse turutrendi jätkudes plaanime vähendamist jätkata,” märkis varem LHVs töötanud Kadajane. Kokku on ASI tänavu positsioone müünud kümne miljoni euro väärtuses ning teeninud sellest kolm miljonit kasumit.
“Oleme börsiinvesteeringute osakaalu suurendanud ja vähendanud vastavalt tekkivatele võimalustele aktsiaturgudel, millest lähtume ka tulevikus,” selgitas Kadajane. “Meil on võimalik olla pikemaajaliselt alainvesteeritud, kui puuduvad uued investeerimisideed, kuna otsime absoluutset tootlust,” lisas ta.
ASI investeerimishorisont algab viiest aastast, kuna stabiilset kapitali omades saab firma lähtuda pikaajalisest vaatest. Kadajane lisas, et teatud investeeringuil on see pikemgi.
Portfellihalduri roll on ASIs peamiselt teha aktsiaportfelli ostu- ja müügiotsuseid. Kuna tehnoloogia mõjutab enamiku sektorite ärimudeleid, on omanike teadmised erinevatest tehnoloogiatrendidest väga olulised, viitas Kadajane koostööle ettevõtte nelja omanikuga.
Viimased kolm aastat on tema hinnangul turuosaliste tootluste võrdlemiseks halb periood, kuna turud on tervikuna ainult üles liikunud. “Olen aktsiaportfelliga ASIs süstemaatiliselt tegelenud alates 2008. aasta suvest ning selle perioodi tootlus jääb 17% juurde aastas,” lisas ta.
ASI juhi Tauno Tatsi sõnul oli portfelli tootlus hea. “Lõviosa börsil noteeritud varadesse tehtud investeeringutest jääb 2008.–2009. aastasse, kui aktsiaturgudel valitses väga negatiivne meeleolu ning hinnad olid all,” märkis ta.

Kommentaar

Eesti idufirmadel head eeskujud

Margus Uudam, ASI riskikapitali investeeringute juht
Eesti start-up’id on tublisti arenenud, seda nii kogemuse kasvamise kui ka heade eeskujude olemasolu tõttu. Rahvusvahelises pildis võetakse Eesti start-up’e tõsiselt ja seda põhjendatult. Alustavatel meeskondadel on peamiseks mureks sarnaselt kogu regiooniga – Ida-Euroopa, Skandinaavia – globaalne kontaktvõrgustik klientide ja partnerite hulgas, samuti ajaloolistel põhjustel on meie start-up’idel keskmisest vähem juhtimiskogemust. Mõlemad murekohad on hea meeskonna ja investorite koostöös lahendatavad.

Uusi töötajaid pole lisandunud

Tauno Tats, ASI tegevjuht
Uusi ärisuundi ega töötajaid viimase nelja aasta jooksul lisandunud ei ole, jätkame oma investeerimisportfelli ülesehitamist erinevate varaklasside põhiselt. Avalikkuse mõttes oleme hoidnud fookust eelkõige tehnoloogia riskikapitali investeeringutel. Samas private equity investorina oleme huvitatud lähiregiooni kiiresti kasvavatest ettevõtetest kui investeerimisprojektidest.
ASI asutajatel on väga tugev tehnoloogiline kompetents ning see on meie üks olulisi konkurentsieeliseid investeerimisvõimaluste hindamisel. Uusi investeeringuid analüüsitakse ja arutatakse koos, samuti jätkuinvesteeringuid ning arenguid olemasolevates ettevõtetes.

ASI jaoks palju aega ei jää

Jaan Tallinn, ASI osanik
ASI investeerib peamiselt olemasolevasse portfelli pluss mittetehnoloogia investeeringud. Ma ise investeerin peamiselt tuttavate ja tuttavate tuttavate ettevõtmistesse, mis ASIst vaevalt raha saaks. Viimasel ajal olen oma praeguse projektiga (metamed.com) nii hõivatud, et ASI tegemiste jälgimiseks väga palju aega ei jää.