Soojusettevõtjad kasutasid haket üle miljoni tihumeetri

Soojusettevõtjate poolt hallatavates soojusjaamades põletati 2009 aastal üle miljoni tihumeetri haket. See näitaja oli eelneva aastaga võrreldes 17% võrra kasvanud.
Harri Solmio

Soojusettevõtjate osakaal soojus-ja energiajaamades 2009. aastal kasutatud üle kuue miljoni tihumeetri metsahakke kogumahust moodustas 7,2%. Soojusettevõtete tähtsus ka muude biokütuste, nagu puidupelleti-, briketi ning ka kütteturba kasutajatena on tõusuteel.
Soojusettevõtlus on TTS-i (Työtehoseura) selgituste kohaselt kasvanud tasases tempos 21.sajandil. Aasta 2009 lõpus oli Soomes üle 455 soojusettevõtjate poolt hallatava soojusjaama. Soojusettevõtteid oli vähem kui jaamasid, sest osad ettevõtted haldavad mitmeid soojusjaamasid. Siit arvestusest on siiski puudu jaamad, mis eelkõige eratarbijaskonnale sooja toodavad.
Võrreldes eelneva aastaga suurenes aastal 2009 jaamade hulk 32 võrra ehk siis 8% jagu. Jaamade kumulatiivne tahkete kütuste katlavõimsus suurenes 23 megawatti ehk 10%. Jaamade lisandumise arv jäi 15% väiksemaks võrreldes keskmise näitajaga 2000-2008 aastatel.

Soojusjaamade võimsus kasvab
Piirkondlike soojusjaamade osakaal kogu soojusjaamade hulgas oli 29%. Ülejäänud olid kinnistupõhised, nn. Kohtsoojusallikad. Nendest umbes pooled tootsid soojust koolidele ning neljandik eraomanduses olevatele kinnistutele.
Kinnistupõhiste soojuskeskuste katlavõimsus oli 2009 aasta lõpus keskmiselt 0,36 megawatti ja piirkondlikel soojusjaamadel 1 megawatt. Soojusjaamade keskmine võimsus on kasvanud; aastatel 1998-2009 kasvas jaamade keskmine tahkete kütuste katlavõimsus 0,32 megawatist 0,55 megawatini. Aastal 2009 käivitatud jaamade keskmine võimsus oli 0,72 megawatti.
Soojusettevõtlus oli enim levinud Lääne-Soomes, kus asus kaks jaama viiest. Lõuna-Soomes asus 30%, Ida-Soomes viiendik ning Põhja-Soomes kümnendik jaamadest. Piirkondlike soojusjaamade osakaal soojusettevõtjate poolt opereeritavates jaamadest oli suurim Põhja-Soomes. Kinnistupõhised jaamad olid enim levinud Lõuna-Soomes.

Tegevus muutunud rohkem organiseeritumaks
Jaamades, mille tahkete kütuste katlavõimsus oli kokku 65 megawatti ja keskmine võimsus üksuse kohta 0,4 megawatti, vastutasid soojatootmise eest 163 jaamas üksikettevõtjad. Mitmete ettevõtjate poolt moodustatud katusettevõtteid oli aga 40.
Rohkem kui pooli jaamasid haldasid osaühingud või kooperatiivid. Osaühingud opereerisid vastavalt 151 jaamaga ning kooperatiivid 93 jaamaga. Soojusettevõtjate energiaühistute jaamasid esines rohkem Lääne-Soomes ning osaühingute jaamasid Lõuna-Soomes.
Kooperatiivide ja osaühingute poolt opereeritavate soojusjaamade keskmine katlavõimsus oli peaaegu kahekordne võrreldes üksikettevõtjate ja katusettevõtete pool opereeritavate jaamade katlavõimsusega. Osaühingud või kooperatiiv-tüüpi soojusettevõtted tootsid kaks kolmandikku kõikide soojusettevõtete poolt toodetavast soojusest.
Aastatel 1998-2009 on osaühingute ja kooperatiivide poolt opereeritavate jaamade hulk tõusnud ning üksikettevõtjate poolt moodustatud katusettevõtete poolt opereeritavate jaamade hulk vastavalt langenud. Aastal 2009 käivitatud jaamadest ligi kaks kolmandikku kuuluvad osaühingu tüüpi soojusettevõtetele.

Metsahake tähtsaimaks küttematerjaliks
Soojusettevõtjad kasutasid 2009. aastal umbes 980 000 tihumeetrit metsahaket. Metsahakke kasutus võrreldes eelneva aastaga kasvas 17% võrra. Enamikes soojusettevõtjate poolt opereeritavates jaamades kasutati peamise küttematerjalina metsahaket. Metsahakke osakaal oli 90% jaamades kasutatavatest puidupõhistest küttematerjalidest.
Soojusettevõtjad kasutasid aastal 2009 sooja tootmisel ühtekokku umbes 1,1 miljonit tihumeetrit tahkeid bioküttematerjale. Puiduküttematerjali osakaal oli umbes 1 060 000 tihumeetrit. Ülejäänud osa koosnes peamiselt frees-ja tükiturbast. Ka teravilja sorteerimisel tekkinud jäätmed, turustuskõlbmatu vili ning harilik paelrohi leidsid kasutamist küttematerjalina umbes mõnede tuhandete tihumeetrite võrra. Lisa- või tagavara soojusallikaks oli soojusjaamades tavaliselt kütteõli.
Metsahakke kasutusmäär ühe jaama kohta oli 2009 aastal keskmiselt  2 100 tihumeetrit.

Soojusettevõtjate investeeringud jaamadesse üha enam levinud
Soojusjaamadesse investeeringute või siis suurema osa nendest tegi soojusettevõtja kahel kolmandikust uutest jaamadest. Vallad olid jätkuvalt soojusettevõtjate suurimaks kliendigrupiks. Siiski lisandus ka eraklientide arv. Eraomandis kinnistutele tootsid sooja viiendik jaamadest.
Andmed põhinevad TTS-i uuringu ning Metsauuringute keskuse (Metsäntutkimuslaitos) statistikale. Need soojusjaamad, mille kohta ei saadud konkreetset infot küttematerjali kasutushulga kohta, tehti kalkulatsioonid jaama suuruse ja tüübi alusel. Suur osa teabest 2009 aastal tegevust alustanud jaamade kohta saadi puu- ja bioenergia konsulttantidelt.
Artikli autor on TTS-i uurija.

Soojusettevõtjate poolt kasutatavate puiduküttematerjalide energiasisaldus küttematerjalide tüüpide lõikes.

 

 

0Shares