Taastuvenergia viib Eesti Euroopa parimate sekka
02.04.2014
Mari-Liis Ahven (Eesti Taastuvenergia Koda):
Nii Eesti kui ka Euroopa taastuvenergia statistikale tuginedes on Eesti seni olnud küllaltki eeskujulik ELi liikmesriik – seda nii riikliku poliitika kui ka eraettevõtete järjest laiemalt levitud taastuvenergialahenduste toel, mis on oluliselt kaasa aidanud taastuvenergia tootmisele ja kasutamisele.
Üheks mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia allikaks võib pidada pelleteid, mis on tuntud ka kui saepuru- ja küttegraanulid. Eesti ettevõte AS Graanul Invest, kes tegutseb metsanduse, bioenergeetika arendamise ja taastuvenergia tootmisega, on praeguseks arenenud Baltimaade suurimaks puidugraanulite tootjaks, olles ühtlasi tootmismahult Euroopas teine.
Praegu on Graanul Investi grupi tootmisvõimsus 830 000 tonni pelleteid aastas, kuid selle aasta lõpus, mil Võrumaale peaks valmima uus pelletitehas, suureneb tootmismaht ca 220 000 tonni võrra.
2013. aastal tootsid ASi Graanul Invest ettevõtted Balti riikides kokku 749 000 pelleteid, millest ca 15000 tonni müüakse Eesti kohalikule tarbijale ja enamik – 734 000 tonni – eksporditakse Euroopasse. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas kasutatakse pelleteid laialdaselt nii kodudes soojatootmiseks kui ka suuremahulistest soojus- ja elektrienergia koostootmiseks.
ASi Graanul Invest tütarettevõtte ASi Pelletiküte juhatuse liikme Anders Andersoni sõnul suureneb kodumaine pelletite nõudlus kõige enam tööstuspelletite poolt. “Tööstuspelletitest soojatootmine on viimasel ajal teinud suure kasvu, mille põhjusteks võib lugeda fossiilsete kütuste hinnatõusu, pelletite suhteliselt madalat hinda, abimeetmeid, mis soodustavad pelletikatlamajade ehitust ja ka arusaama, et pelleteid kasutades säästame keskkonda ning et see annab soojatootmisettevõtetele pikaajalise soojusenergiahinna fikseerimise võimaluse,” selgitas Anderson.
100% eestimaine energia. Küttegraanulid on eestimaised taastuvenergia lahendused, millest saavad kasu nii tarbijad, tootjad kui ka ühiskond laiemalt.
“Eestis toodab pelleteid kohalik ettevõte, kohalikust toorainest ning kasutades vaid kohalikku tööjõudu,” sõnas Anderson.
Pelletikütte lahenduse positiivsete külgedena toob Pelletikütte juhatuse liige välja nii täielikult automatiseeritavuse, mille kasutegur väiksemate katlamajade puhul on kuni 96%, ning ka asjaolu, et pelletiküttel töötavaid katlamaju saab ehitada ka Eestis toodetud katlaseadmetest.
“Suurte tööstuslike katlamajade puhul on võimalik fikseerida soojusenergia hind pikaajaliselt, mis tähendab, et pelletitest toodetud soojusenergia hind on väga konkurentsivõimeline,” selgitas Anderson. Ta lisas, et pelleteid kasutades on võimalik tarbida kodumaist taastuvenergiat algusest lõpuni ning see on kasulik nii Eesti keskkonnale kui ka sotsiaalmajanduslikule arengule.
Selveri aastasest elektrienergia kogusest tuleb 10% päikeseenergiast. Tartu Ringtee Selveri hoonele on paigaldatud päikesepaneelid koguvõimsusega 120 kW, mille toodetud elektrienergia tarbitakse täies mahus lokaalselt.
Kui võrrelda selle toidu- ja jaekaubandusketi hoone aastast elektritarbimise mahtu ja ise taastuvatest allikatest toodetavat energiakogust, siis üle 10% energiast aastas tuleb taastuvatest energiaallikatest, kusjuures suvekuudel, mil päikeseenergia tootmine on eriti efektiivne, moodustab ca 50% ööpäevasest elektrienergiast just päikeseenergia.
Ringtee Selveri hoone päikeseenergia elektrijaama prognoositav eluiga on 30 aastat ja jaama tasuvusaeg on praeguste elektrihindade juures umbes 10 aastat. Samas iga väiksemgi elektrihinna tõus lühendab tasuvusaega veelgi.
Hoone omanikud Kaarsilla Kinnisvara OÜst otsustasid kasutada taastuvenergia lahendusi just seetõttu, et see võimaldab ise kujundada elukeskkonda ning vähendada ökoloogilise jalajälje suurust. Lisaks rääkis taastuvenergialahenduste kasuks ka ülejäänud maailma positiivne taastuvenergiaalane tegutsemine ja võimalus ise kaasa rääkida puhtama energia kasutamisele Eestis, aidates seeläbi vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast tõdeb, et tööstusettevõtete taastuvenergialahendustel on suur potentsiaal ning et need ettevõtted, kes on juba asunud Eestis kasutama taastuvenergiat, säästavad lähiaastatel olulisel määral raha. “Paljudele tööstusettevõtetele on taastuvate allikate kasutuselevõtmine eluliselt tähtis, sellest sõltuvad sajad töökohad,” sõnas Tammist.
Taust
Taastuvenergia tootmine ületab eesmärki
Kuigi 2013. aasta taastuvenergia toodang Eestis langes, ületas selle osakaal kogutaebimise suhtes riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muudatuse seletuskirjas toodud eesmärki 11,3%, küündides 2014. aastaks juba 12,0%ni. 2013. aastal moodustas taastuvenergia Eesti elektrienergia kogutarbimisest 12,6%. Kokku toodeti taastuvenergiat 1,15 teravatt-tundi. Seejuures andis 46% taastuvenergia kogutoodangust tuuleenergia, mille toodang võrreldes 2012. aastaga kasvas 18% ehk 80 gigavatt-tundi – seda eelkõige tänu kahele lisandunud tuulepargile. Biomassist – gaasist ja prügist toodetud energiale maksti 2013. aastal toetust 30,1 miljonit eurot ehk ca 17 miljonit vähem kui aasta varem. Tuuleenergiale makstud toetussummad suurenesid aasta lõikes 61% 21,9 miljoni euroni. Lisaks kasvasid eelmisel aastal järsult ka päikeseenergia eest makstud toetuste summad, kuigi toetuse kogumaht oli veel suhteliselt marginaalne.
