Teadlased uurivad, kuidas Eesti biomassi majanduskasuks pöörata

Eramets, metsaraie, üleujutus, liigniiskus, märg maa

NOVAATOR.ERR.EE:

Teadlased näevad Eestis potentsiaali jõuda maailmakaardile biomajandusriigina, kus kasutataks ära puitu ja taimi, mille lisandväärtus inimese kohta on siin kaks ja pool korda väiksem Euroopa Liidus keskmiselt.

Sel kuul sai alguse Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostööprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada olukord Eesti biomajanduses ja pakkuda välja parimad väärtusahelad just Eesti jaoks.

Eestis on ühe elaniku kohta päris palju bioressurssi, aga küsimus on selles, kuidas luua väärtust tõhusamalt. Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik Sirli Pehme selgitas ERRi raadiouudistele, et põhjalikku uuringut on vaja, et teada saada milliseid ressursse, millise kvaliteediga meil tegelikult on. Selleks bioressursiks võib olla nii puit, rohumaad, kuid ka põllumajandussadused, mis toidulauale ei jõua ja praegu niisama hävitatakse.

Tegelikult toimivad praegugi need samad sektorid ja valdkonnad, aga samal ei ole bioressurss ei ole võib-olla nii tõhusalt kasutatud, kui sooviksime. “See lisandväärtus, mida luuakse, ei ole nii kõrge, kui võiks olla,” täpsustas Sirli Pehme.

Igasugused eesmärgid üle minna fossiilsetelt materjalidelt bioressurssidele tähendab seda, et me peame tulevikus hakkama bioressursse kasutama palju rohkem. Need uuringutulemused annaksid meile hea aluse kuidas seda planeerida.

Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaan Kersi hinnangul peaksid teadlased jõudma siis selliste tulemusteni, kus on ära kaardistatud Eestis olemasolevad bioressurssid ja see, kus Eesti siis nendes erinevates väärtusahelates globaalses mõistes paikneb. “Ja kogu see info tuleb siis viia ka poliitikakujundajate ja otsustajateni,” sedastas Kers.

Loe edasi ERR Novaatorist.

0Shares