Toasooja hind erineb kaks korda
21.10.2013
VIRUMAA TEATAJA, Eva Klaas: Vao rahvas saab sama raha eest peaaegu poole suurema korteri soojaks kütta kui Sõmeru elanik, sest soojahindade vahe on ligi kahekordne. Maakonna madalaimad küttehinnad on Väike-Maarja vallas Triigis, kus elanikel tuleb tasuda 53.22 eurot (hinnad on koos käibemaksuga), ning Vaos 52.53, Tamsalus 60. 51 ja Vinni vallas Roelas 61.35 eurot megavatttunni eest.
Triigis osutab kaugkütteteenust Väike-Maarja vald ise ning seal köetakse hakkpuiduga. Vaos osutab teenust hetkel Vao Soojatarbijate Ühistu, kuid küttematerjali – halupuude – ostmiseks eraldas raha vald. Lähitulevikus hakkab tõenäoliselt ka Vaos kütteteenust osutama omavalitsus.
Samas on Väike-Maarja keskuses, kus köetakse gaasiga ja teenust osutab Adven Eesti AS, megavatttunni hind 83.78 eurot.
Ka Roela, Kadrina ja Tamsalu katlamaju köetakse hakkpuiduga.
Sajaprotsendiliselt vallale kuuluva aktsiaseltsi Tamsalu Kalor juhataja Neeme Malva ütles, et hind on püsinud muutumatuna juba alates 2007. aastast. Eelmisel aastal paigaldas ettevõte katlamajja suitsugaaside puhastamise seadme ehk pesuri, mille tulemusena vähenes õhusaaste ja tõusis katla efektiivsus.
“Kütet kulub vähem,” märkis Neeme Malva, kelle sõnul aitab see samm elanike jaoks hinda madalana hoida.
Küttesüsteemide uuendamisse on panustatud mujalgi. Kuigi see on aidanud vähendada kadusid ja võimaldab kütust kokku hoida, ei tähenda parendamine alati paitust elanike rahakotile.
Viru-Nigulas renoveeriti ehk sisuliselt vahetati välja kõik küttetorustikud, välja arvatud majades sees. Küttesüsteem pärines juba Nõukogude ajast ning soojakaod olid väga suured. “Kütet kulub nüüd kindlasti vähem ja toad on soojemad,” kinnitas Viru-Nigula abivallavanem Guido Reimer.
Tööd olid aga kulukad, 344 700 eurot, selleks eraldas toetust küll keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), kuid valla omaosalus oli 51 protsenti. Samuti tuli vallal tasuda kogu summa pealt käibemaks. Praegu müüakse elanikele kütet 27 senti kuupmeeter nagu ka eelmisel kütteperioodil. “Aga me peame hinda järgmisel aastal kindlasti tõstma, et kulutused tasa teenida,” nentis Reimer.
Tavapärasest erinev küttehinna arvestus on ka Rakke alevikus, kus tuleb tasuda 1.02 eurot ruutmeetri kohta.
Tapa linnas osutab kaugkütteteenust Termoring Grupp OÜ ning seal kehtib kaks hinda: raudteest lõuna poole jäävas linnaosas on piirhinnaks 85.65 ning põhjapoolses linnaosas 93.31 eurot megavatttunni eest.
“Hind on päris kõrge,” tõdes Tapa abivallavanem Andrus Freienthal, selgitades, et kuigi sellest kütteperioodist on põhja- ja lõunapoolse linnaosa kütmine ühendatud, kehtivad praegu veel eelmisel perioodil kehtestatud hinnad.
Mullu alustati ja tänavu suvel lõpetati tööd, mille käigus paigaldati kokku 4,2 km uusi küttetorustikke kogu linnas. Tööde maksumus kokku oli ligikaudu 1,5 miljonit eurot, millest 50% finantseeris Tapa vald ja 50% KIK.
“Soojakaod peaksid nüüd olema minimaalsed, loodame, et hind vähemalt ei tõuse,” sõnas Andrus Freienthal, lisades, et torustikud kuuluvad omavalitsusele, katlamajad aga soojatootjale.
Haljalas on megavatttunni piirhinnaks 99.70 ning Sõmerul 100.60 eurot.
Haljalas on soojuse maksimaalne piirhind küll üks kallimaid maakonnas, kuid Haljala valla majandusspetsialisti Marko Teiva sõnul see reaalset olukorda täielikult ei peegelda.
“Küttehind sõltub gaasi hinnast ning ühel kuul võib see olla näiteks 92 ja teisel 80 eurot megavatttunni eest,” rääkis ta.
