Toomas Lemming: toetusi tuleks maksta vaid peremetsade omanikele
06.11.2013
POSTIMEES, Andrus Karnau: Skandinaavia metsafirmade siinsed tütarettevõtted ei peaks saama Eesti riigilt toetusi, leiab Järvamaa Ambla metsaühistu juht Toomas Lemming. Riigikogu keskkonnakomisjon, kelle poole Lemming pöördus, ei toeta tema ettepanekut.
«Keskkonnakomisjoni esimees ei pidanud vajalikuks mind komisjoni istungile arutelule kutsuda,» ütles Lemming, lisades, et istungile olid palutud erametsaliidu juhid.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool (IRL) saatis Lemmingule kirja, milles põhjendas ettepanekute tagasilükkamist.
«Metsaomanikele toetuste andmisel ei oma seaduse mõttes tähendust, kas tegemist on eraisikuga või juriidilise isikuga. Oluline on, et metsas vajalikud tegevused saaks tehtud. Praegu on võimalik riiklikke metsandustoetusi saada kõigil erametsaomanikel, siinkohal on oluline märkida, et kaks kolmandikku toetuse saajatest on eraisikud,» kirjutas Nool.
Lemmingu meelest tuleks aga metsandustoetusi maksta ainult nn peremetsade omanikele. Mehel endal on 33 hektarit metsa, tema juhitud ühistu liikmeil 30 000 hektarit.
«Suurtel firmadel ei ole tegevustoetusi nii palju vaja kui füüsilistel isikutel, kes otseselt toidavad Eesti maaelu,» ütles ta.
Eesti erametsade majandamist iseloomustab killustatus. Metsadest pool on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), teine pool eraomanike käes.
Eraomanike valdus on aga väga killustunud. Umbes 90 000 inimese käes on ligi 750 000 hektarit. Metsateatisi analüüsides selgub, et väikeomanikud teevad metsatöid umbes niisama suurel pinnal kui metsafirmadest omanikud, kelle valdused küünivad tuhandete hektariteni.
Mets on mahukaup. Kasumlikult majandamiseks on vaja suurt mahtu. Nii polegi ime, et ka 30 hektariga metsaomanik on mures tulu ja kulu pärast, rääkimata siis omanikust, kel metsa vaid paar-kolm hektarit.
Lemming viitas, et metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse 2012. aasta teise taotlusvooru summast (270 000 eurot) maksti 64 protsenti metsafirmadele.
Ainuüksi rootslastele metsamaid kokku ostev OÜ Metsnik sai selles voorus 39 000 eurot ehk 14,2 protsenti. Lemming märkis, et Eesti riik toetas umbes 2700 hektari kokkuostetud metsamaa metsakorralduskulusid. Stora Enso kontserni ja Soome pensionifondide omandis olev Tornator Eesti OÜ sai 23 000 eurot ehk 8,4 protsenti toetussummast.
Erametsakeskuse juht Jaanus Aun ütles, et Lemmingu hinnang on ekslik, sest juba praegu on metsandustoetuste jagamine korraldatud nii, et väikesed metsaomanikud ei jääks tühjade pihkudega. Erametsakeskus, mis oma olemuselt on keskkonnaministeeriumi käepikendus, jagab toetusi nii, et kõikidele taotlejatele jätkuks.
Lemming ütles, et näiteks ühes taotlusvoorus saab iga avaldus 1000 eurot. See tähendab, et väikese metsaomaniku taotlus saab täismahus rahuldatud, aga suur metsafirma saab vaid väikese osa. Samas on suured metsafirmad palju aktiivsemad metsamajandajad. Kokkuvõttes lähebki nii, et kuigi raha saavad kõik taotlejad, on suurte metsafirmade osakaal toetustes suhteliselt suur.
Aun lisas, et ka paljud n-ö talumetsad on majandatud osaühingu kaudu. Seda põhjusel, et maksusüsteem toetab firma kaudu metsamajandamist.
