Torgu valla jahimehed: soovime olla peremehed oma maal

06.05.2013

DELFI.EE, MTÜ Jahiselts Sõrve liikmed: Head Torgu valla inimesed, 10 aastat tagasi, täpsemalt 30.juunil 2003. aastal hakkas Torgu jahipiirkonnas kehtima OÜ Vesimetsa rentnikuõigus.

Kohalikud jahimehed tõrjuti oma maadel jahipidamise juurest. Õigust otsiti kohtust, kuid asjatult, vastuseks saadi vaid vastaste süüdistused, nagu oleks kohalikud jahimehed salakütid ja joodikud. Torgu jahipiirkonnas otsustas edaspidi jahipidamise üle OÜ Vesimetsa ja selle juht Valeri Litvinov.

Saaremaal pole peale Torgu ühtegi teist jahipiirkonda, kus jahipidamisõigus on kohalike käest ära võetud ning antud jahiturismiga tegeleva äriühing teenistusse. Kui mujal tegutsevad jahipiirkonnas kohalikud jahimehed, siis Torgus otsustab Valeri Litvinov, kes ja kui palju Keskkonnaametilt OÜ Vesimetsale eraldatud küttimislimiiti kasutada saab. Loomulikult on äriliselt mõttekam hoida lube rahateenimiseks ehk siis turistide tarbeks. Jahiturism on tulus äri. Seda võib näha kasvõi OÜ Vesimetsa avalikke majandustulemusi vaadates. On olnud aastaid, kui OÜ Vesimetsa aastane kasum Torgu jahipiirkonnast ulatus sadadesse tuhandetesse kroonidesse, aastate käivet võib mõõta miljonites.

Mida saavad sellest kõigest kohalikud, kelle maad Eesti riik annab aastakümnete pikkuste rendilepingutega rahateenimiseks võõrastele inimestele. Reaalset olukorda vaadates, mitte kui midagi. OÜ Vesimetsa kohalikele meestele lube ei anna. Kui, siis vaid “teenete” eest. Kohalikku jahimeest koheldakse kui turisti.

Metssead on sõrulaste aiad ülesse tõngunud, suurulukid on metsad rüüstanud. Selles võib igaüks oma silmaga kohapeal veenduda. Ja siiski ei mahu kohalike kartulipõld või viljapuuaed Keskkonaameti arvates ulukikahjustuste selle eelarverea peale, millelt võiks nõuda hüvitist ning vastutust jahimaa rentnikult. Selle asemel, et kohalikke aidata, soovitavad ametnikud ja rentnik ehitada loomade vastu aiad, öeldes samas, et 1,5 meetri kõrgusest aiast pole kasu. Kas Sõrve peab muutuma 2 meetri kõrguste aedadega ümbritsetud talude piirkonnaks? Kõrgete aedadega ümbritsetud hooned meenutavad pigem vangilaagrit…

Mida teevad kohalikud? Maksavad makse, millest hoitakse korras teed, hooldatakse metsasihte, püütakse korvata kohalikele loomade poolt tehtud kahjud. OÜ Vesimetsa tulust ei laeku Torgu valla eelarvesse mitte sentigi. Mitte üks mees, kes antud äriühingus toimetab, ei ole Torgu valla kodanik ja seega ei jõua valda ka tema maksud. Kuna seadus ei anna kohalikele mingitki õigust rentnikku välja vahetada, võib rentnik nendega käituda täpselt nii, nagu ta tahab.

Kümme aastat on Sõrve jahiseltsi liikmed oodanud, et tekiks võimalus taas oma maadel jahti pidada. 2013. aastal pidi lõppema OÜ Vesimetsa jahipiirkonna kasutusaeg. Kuid oma üllatuseks avastasime 2012. aasta jõulude ajal, et Keskkonnaamet on juba pikendanud OÜ Vesimetsa kasutusõigust aastani 2023. Jahiseaduse järgi on taas kord kõik korrektne: kui rentnik tahab, siis ta võib seda teha, jättes kohalike soovid ja mured arvestamata.

Sõrve jahiselts on loa välja andvale Keskkonnaametile saatnud korduvalt vaideid, palveid sooviga olla peremees omal maal ja võtta edaspidi vastutus oma elukoha jahipiirkonnas. Kuid kokkuvõttes on vastus olnud vaid jäik “EI”. Seda vaatamata sellele, et ka Eesti Vabariigi õiguskantsler on taolise loa pikendamise korra kohta, nagu seda Keskkonnamet OÜ Vesimetsa puhul on teinud, märkinud, et see on põhiseaduse vastane, kuna riivab maaomaniku õigust olla oma maal otsustajaks. Samale asjale on tähelepanu pööranud ka uue jahiseaduse koostajad. Tasub ära märkida ka seda, et Torgu jahimeeste püüdlusi on toetanud ka Torgu vallavolikogu. Torgu juhtumi on negatiivse näitena toonud esile Eesti Erametsaliit, toetust on avaldanud mitmed jahiseltsid, kus taolist olukorda pole kunagi olnud.

Ei saa mööda vaadata mitmetest faktidest, mis käivad OÜ Vesimetsa ja tema poolt Keskkonnaametile esitatud jahimeeste nimekirjade kohta. Nii näiteks nimetab OÜ Vesimetsa oma jahimeeste nimekirjas ka Torgu valla kohalikke jahimehi, kes enda teada selles nimekirjas ei peaks olema. OÜ Vesimetsa jahimeeste nimekirjas ei ole mitte ühtegi Torgu valla sissekirjutusega jahmeest. Küll on seal inimesi, kellel on suur sõnaõigus jahindusega seotud otsuste tegemisel nii Saaremaal kui ka Eestis. Näiteks Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. Seda samal ajal, kui tema juhitud Eesti Jahimeeste Selts saadab välja kirju ja pressiteateid, taunides jahiturismi reguleerimatust ja kohalikega koostöö mittetegemist. Seda enam, et Eesti Jahimeeste Selts on 2013. aasta kuulutanud jahikultuuri- ja eetika aastaks. Kõikide nende asjaolude vahel on karjuv vastuolu Sõrve meeste kahjuks.

Sõrve jahiselts on püüdnud OÜ Vesimetsa juhi Valeri Litvinoviga saavutada korduvalt kokkulepet. Veebruari alguses toimus Torgu vallamajas kohtumine, kus Sõrve jahimehed tegid Litvinovile ettepaneku koostööks. Lahendust nähti täiesti uue jahiseltsi loomises, jätkates mitte äriühinguna, vaid MTÜ-na. Selle juhtimine toimuks laiapõhjalise juhatuse tegevusega, mitte ühe mehe otsustamisena. OÜ Vesimetsa juht keeldus koostööst. Läbi rääkida on raske, kui laua taga istub vaid üks osapool.

Sõrve jahiseltsi liikmed on arvamusel, et OÜ Vesimetsa kasutusloa pikendamine on põhiseaduse vastane, nagu seda on avaldanud ka õiguskantsler. Rääkimata sellest, mida kohalikelt meestelt jahipidamisõiguse äravõtmine tähendab pikemas ajas kohalikule kogukonnale- 10 aastat on pikk aeg. Ajaks, mil Vesimetsa kasutusõigus kord lõppeks, oleks peale kasvanud juba uus põlvkond inimesi, kes ei teagi, miks nad ei saa oma maadel jahti pidada. Ei tea midagi jahitraditsioonidest, kuna nende isadel keelati jahipidamine omadel maadel.

Kas saab eetiliseks pidada seda, et traditsioonide ja kultuuri kadumine tuuakse ohvriks ühe ärimehe ja tema kildkonna rahateenimise huvidele? Kas on normaalne, et ulukikahjustuste all kannatav talupidaja ei saa pöörduda kohaliku jahimehe poole olukorra parandamiseks, vaid peab alandlikult käima, käsi õieli, palumas ärimehelt sealuba. Mehelt, keda kohalike eluolu ei huvita ega peagi huvitama. Ärimeest huvitab vaid ettevõtte põhikirjas märgitud rahateenimise huvi ja seda paraku kohaliku elaniku arvelt.

Sõrve jahiseltsi kuulub pea veerandsada meest. Lisaks on meie selja taga me pered ja omaksed. See on 350 elanikuga Torgus arvestatav hulk vallakodanikke. Sellise organisatsiooni tähtsust kogukonnale ja sellega kaasnevat sotsiaalselt suhtlusvõimalust on raske alahinnata.

Sõrve jahiselts on nüüdseks saanud aru, et OÜ Vesimetsa, Keskkonnaameti ja Eesti riigi vildaka seadusandluse vastu ei saa teisiti, kui tuleb hakata rakendama kõiki võimalusi, mida seadus lubab. Kaotada pole meil enam midagi.

Hea Torgu vallakodanik ja maaomanik! Kutsume Sind üles toetama meie püüdlusi, keelustades oma Torgu jahipiirkonda jääval maaomandusel vastavalt Jahiseadusele OÜ Vesimetsal ja nende õigusjärglastel jahipidamise. Iga toetusavalduseks antud allkiri on tähtis ja võimaldab meid pisikese kogukonnana seista vastu ahnete ärimeeste ja ametnike poolt tekitatavale ülekohtule.

Torgu jahimeeste ainus soov on olla peremees oma maal ning seista vastu ametnike heakskiidul võõrastele antud rahateenimisvõimalusele kohalike arvelt.

Palume oma nõusolekust teada anda Torgu vallamajja. Samas saab toetusele ka allkirju anda. Küsimustele saab vastuseid vallavanem Tiit Põllult.

Kontaktid:

Tiit Põld, tel: 5208011e-post: torgu@torgu.ee