Tulevikumetsandus usaldab metsaomanikku
28.08.2025
Vasakult: moderaator Antti Tooming, Gunnar Reinapu, Aira Toss, Maire Nirk ja Aveliina Helm.
Metsade tulevik sõltub tasakaalu leidmisest looduskaitse ja metsamajanduse vahel, tõdesid arvamusfestivali tulevikumetsade paneelil osalejad.
Paneelis osalesid Tartu Ülikooli professor Aveliina Helm, metsakonsulent Aira Toss, Maire Nirk ja metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu.
Kõik arutelul osalenud nentisid, et metsade tulevik sõltub tasakaalu leidmisest looduskaitse ja metsamajanduse vahel. Eesti tugevuseks on juba praegu toimiv kaitsealade võrgustik, kuid samavõrd oluline on arvestada metsaomanike, kogukondade ja riigi rollidega. Arutelust joonistus välja kolm peamist suunda, millest sõltub Eesti metsade kestlik tulevik.
Suhtlus paremaks
Metsaomanikud tuleb kaasata otsustusprotsessidesse juba piirangute kavandamise etapis, mitte alles siis, kui otsused tehtud. Haanja looduspargis elava Maire Nirgi metsa majandamine peatati esmalt viieks aastaks ning hiljem keelati sootuks, sest maa võeti ootamatult kaitse alla. Otsus tuli omanikule üllatusena ning jättis mulje, et tema seisukohti ei väärtustata. Selline kogemus tekitab metsaomanikes usaldamatust riigi suhtes.
Metsakonsulent Aira Toss rõhutas, et läbipaistvam suhtlus ja selgem selgitustöö aitaksid inimestel mõista, miks piiranguid kehtestatakse ja millised on nende pikaajalised eesmärgid. Kui inimesed tajuvad end otsustusprotsessi osana, kasvab ka valmisolek looduse heaks panustada.
Kompensatsioonid õiglaseks
Metsaomanikud tunnevad sageli, et piirangud vähendavad nende vara väärtust, kuid kompensatsioonid ei kata tegelikke kahjusid. Maire Nirgi näide on kõnekas: Natura 2000 ala hüvitis 160 eurot hektari kohta aastas ei kata saamata jäänud tulu ega kulu, mis kaasneb metsamaa majandamise keeluga. Ta ei soovi oma maad müüa, kuid loovutaks metsakasutusõiguse – see annaks osalise kindlustunde. Sellist paindlikku lahendust praegu paraku ei pakuta.
Arutelus tõdeti, et kaitse ei tohi tulla omaniku arvelt. Riigi ülesanne on luua mehhanismid, mis arvestaksid ka muude väärtustega peale puidu – näiteks liikide ja elupaikade kaitse, süsiniku sidumine või puhkevõimalused. Aveliina Helm rõhutas, et metsa väärtus ei piirdu palgi hinnaga: kakk metsas on samuti väärtus, kuid elurikkus pole seni rahaliselt hinnastatud. Looduskrediidid võiksid olla tulevikulahendus, kus ühiskond tasub ka väärtuste eest, mida seni pole rahasse pandud. Kui soovime, et metsaomanikud panustaksid rohkem loodussõbralikkusesse, tuleb neile pakkuda alternatiive. Õiglane kompensatsioon on eeltingimus usalduse taastamiseks ja kestliku koostöö loomiseks.
Majandamine säästvaks
Suur osa Eesti metsadest on majandusmetsad ning nende hooldamisel on otsene mõju elurikkusele ja ökosüsteemide vastupanuvõimele. Aveliina Helm rõhutas, et kui majandusmetsades rakendada mitmekesisemaid ja loodust toetavaid võtteid – näiteks jätta säilikpuid, kasvatada eri liike ja struktuure -, väheneb vajadus rangete kaitsealade järele. Kui loodust väärtustav majandamine muutuks standardiks, poleks surve kaitsealade laiendamiseks enam nii suur.
Gunnar Reinapu kinnitas, et metsaomanike teadlikkus elurikkusest on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud. „Metsaomanikud on väga huvitatud ning toetustega nügime täiendavalt neid elurikkuse ja mitmekesisuse peale mõtlema,“ sõnas Reinapu. Kui metsaomanik tunneb, et tema tööd ja otsuseid väärtustatakse, tekib motivatsioon pikaajaliselt panustada loodussõbralikumasse majandamisse. See loob kvaliteetsemat puitu, parandab metsade tervist ning vähendab ühiskondlikku vastasseisu.
Arvamusfestivali arutelust joonistus välja ühine arusaam: Eesti metsade tulevik ei seisne ühes suunas liikumises, vaid tasakaalu loomises: varajane ja läbipaistev suhtlus aitab vältida konflikte ning suurendada usaldust, õiglased kompensatsioonid loovad aluse kestlikuks koostööks riigi ja omanike vahel ning loodussõbralik majandamine tagab, et ka majandusmetsad toetavad elurikkust ja vähendavad survet rangete piirangute järele.
“Metsaomanikud tuleb kaasata otsustusprotsessidesse juba piirangute kavandamise etapis, mitte alles siis, kui otsused tehtud.”
“Kakk metsas on samuti väärtus, kuid elurikkus pole seni rahaliselt hinnastatud.”
Autor: Sirli Jakobson, metsaosakonna vastutav projektispetsialist
Artikkel ilmus 28.08.2025 Maalehes.
