Ühistulisel koostööl nähakse tulevikku

mets, harvendus, metsaühistu

Täna pannakse Järvamaal Imaveres nurgakivi Farm In Productions OÜ õlikultuuride töötlemise tehasele. Sellega nähakse ka ühistulisel koostööl Eestis suurt tulevikku, kirjutab Maa Elu.

Eesti piimatootjate ühisprojekti panustavad asutajaliikmetena investeeringutega Eestimaa Piimatootjate Ühistu, piimandusühistu E-Piim, Saaremaa Piimaühistu, Rakvere Piimaühistu ja Metsaküla Piim AS. Tööstuse projekti on osakapitali investeerinud lisaks veel 11 põllumajandustootjat. Ühistute liikmete lautades toodavad piima 30 protsenti Eesti piimalehmadest.

Valminud õlikultuuride tehases hakatakse tootma rapsiseemnest rapsikooki ja rapsitoorõli. Aastas suudab tehas töödelda 42 000 tonni rapsiseemet. Valitud pressimistehnoloogiaga on võimalik töödelda ka teisi Eestis kasvatatavaid õlikultuure nagu lina, kanep ja sojauba. Tehases töödeldud õlikultuurid ja valmis rapsikook jõuab tagasi tehase omanike farmidesse – nii luuakse põllumajandustootjatele uus väärtusahel, mis aitab maandada riske.

Ühistulisel koostööl nähakse tulevikku

«Õlikultuuride töötlemise tehas on põllumajandusvaldkonna viimase aja üks suuremaid ja eredamaid ühistulise ettevõtluse näiteid, mis pakub teenuseid nii piimatootjatele kui ka teraviljakasvatajatele ja läbi nende kogu sektorile,» rääkis Eesti Piimatootjate Ühistu ja Kehtna Mõis OÜ juhatuste liige Märt Riisenberg. «Viis piimandusühistut ja 11 põllumajandustootjat panid oma raha kokku tehase ehitamiseks. See näitab, et ühistulisel koostööl on Eestis suur tulevik,» lisas ta.

«Kogu investeeringu suurus on 8 miljonit eurot. Esimene etapp – 15 000 tonni mahutav teraviljahoidla – peab valmis olema 2018. aasta saagikoristuseks. Siis pakume oma osanikele kuivatamis- ja ladustamisteenust,» ütles tulevast kompleksi tutvustades tulundusühistu Farm In ja Farm In Productions OÜ juhatuse liige Urmas Pallon. «Aasta lõpus häälestatakse ning käivitatakse ka õlikultuuride pressimisliinid. Tootmises pööratakse suurt tähelepanu toodangu kvaliteedile ja rakendatakse uudset kvaliteedikontrolli süsteemi. Koos Eesti Maaülikooli teadlastega viiakse rapsikoogi tootmine vastavusse veiste söötmise kõrgete nõudmistega,» jätkas Pallon tehase tutvustamist.


Võimalus ka metsaühistutele?

Põhjamaades leidub häid näiteid ka metsanduslikust ühisettevõtlusest. Eeskujuks võib tuua Soome ja Rootsi metsaühistuid.

Rootsi suurim metsaühistu Södra koondab umbes 50 500 liiget, see tähendab, et iga teine Lõuna-Rootsi metsaomanik on ühistu liige. Metsaühistu seisab oma liikmete huvide eest, aitab metsatöid planeerida ja korraldada ning metsast saadud puitu väärindada. Seda tehakse peamiselt Södra enda tööstustes. Nimelt on need 50 500 metsaomanikku Södra liikmeks olles ka omanikuks kolmele tselluloositehasele ning kaheksale saeveskile. Tänu enda tööstusele suudab metsaühistu oma liikmete metsast pärit puidust saadavat tulu kasvatada lausa 17-kordseks.

Metsaomanike koostööst on alguse saanud ka soomlaste 5-miljardilise (€) käibega Metsä Group, mis tegutseb 30 riigis ja annab tööd enam kui 9 tuhandele inimesele. Metsä Group emaettevõte on 125 tuhandele Soome metsaomanikule kuuluv Metsäliitto.

Ka Eesti metsaühistud muutuvad organisatsioonidena aina tugevamaks ning teevad omavahel üha rohkem koostööd. Ehk on ühine ettevõtlus ka Eesti metsaomanike tulevik.

0Shares