Üle Eesti on plaanis rajada elektri ja soojuse koostootmise jaamad

KOIT, Mati Määrits:

Praegu majandus- ja taris­tuminister Urve Palo ütlusel on sügisel plaanis Riigikogus vastu võtta uus riikliku energiamajanduse arengu­kava, milles võetakse suund elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamisele üle Eesti.

Idee kohta hakata Eesti puidumassi graanulitena Lääne-Euroopasse veda­ma, pakkumaks alterna­tiivi Vene gaasile, kostis Palo: «Raske öelda. Sinna tulevad ju transpordikulud otsa ja kui konkurentsi­võimeline see hind siis on. See tahaks enne uurimist. Seda võin küll öelda, et Riigikogus läheb esimesele lugemisele kaugkütteseaduse eelnõu, mille idee on motiveerida kaugküttepiirkondi üle minema hakkpuidule. On välja ar­vutatud, et hakkpuidukatlamaja soojuse hind on võrreldes gaasikatlamajast tuleva soojusega 20 prot­senti soodsam. Nõnda saaksimegi ära kasutada hakkmassi, mida meil on üle Eesti piisavalt. Lisaks annaks see kohapeale töö­kohti ning ka raha jääb Eestisse.»

Seaduse mõte on selles, et hiljemalt 2017. aastaks peab iga omavalitsus tege­ma endale energiamajan­duse arengukava, milles tuleb ära näidata, milline on kõige soodsam viis oma inimestele soojuse pakku­misel. «Üldjuhul on kõige soodsam hakkpuit. Nime­tatud arengukava põhjal on võimalik taotleda Eu­roopa Liidu vahendeid, et need katlamajad kas raja­da või ümber seadistada ning ka trassid soojustada energiakadude vältimi­seks. Uuel eelarveperioodil on selleks arvestatud päris palju raha. Hiljemalt uue aasta alguses saavad need omavalitsused, kellel on arengukavad tehtud, ha­kata seda juba taotlema.

Sügisel võtame vastu uue riikliku energiamajan­duse arengukava, milles on võetud suund soodustada üle Eesti elektri ja soojuse koostootmisjaamade aren­gut. Ka seal on energia­allikaks jälle hakkpuit. Ühest küljest tagab see meile julgeoleku, sest väga raske on haavata üle Eesti paiknevaid jaamu. Need jaamad on ka soodsamad, sest kasutavad kohalikku kütust. Hinnavõit tuleb just elektri- ja soojusener­gia koostootmisest. Põlev­kivist aga saab elektri asemel teha hoopis õli, mis on rohkem väärindatud ja kust tuleb ka rohkem ka­sumit riigile ja rahvale,» märkis Urve Palo.

Miks ei põletata hakkpuitu enam Narvas

Mitmelt poolt esitatud küsimusele, miks ei põletata hakk­puitu enam Narva elektrijaamades, kostis majandus- ja taristuminister Urve Palo: «Eesti riik ei keela seda teha. Narva elektrijaamad aga seda ise ei tee, sest riik ei maksa selle eest enam peale taastuvenergia tasu. Ja kui seda ei tehta, ei tasu see neile end ära. Aga kui me peale maksak­sime, avalduks see kohe inimeste elektriarvetes taastuvenergia tasu kaudu, mistõttu see ei oleks mõistlik. Kuigi mõistlik polnud ka kogu lehtpuukütte kokkuviimine Narva, mis nõudis päris suuri kulutusi transpordile. Seetõttu ongi märksa mõttekam arendada üle Eesti asuvaid koostootmisjaamu, mis töötavad hakkpuidul.»

0Shares