Üraskikahjustuste ärahoidmise teemalisel arutelul tõstatati küsimus sekkumata jätmise hinnast

Oktoobri alguses toimus Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna algatusel üraskikahjustuste ärahoidmise teemaline arutelu, milles osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri (KAUR), Keskkonnaameti (KeA), RMK, Erametsaliidu (EEML) ja Erametsakeskuse (EMK) esindajad.

Üraskite leviku jälgimiseks ja probleemi ulatuse paremaks mõistmiseks toimub Eestis pidev üraskiseire. Hetkeolukorrast ülevaate saamiseks arutati hiljutisel kohtumisel suvise perioodi üraskiseire tulemusi. Siiani on seire toimunud 13 maakonnas. Hiiu- ja Saaremaal seiret ei toimu, kuna üraskite levik ei ole seal suuremaks probleemiks olnud. Mujal maakondades on aga probleem järjest süvenev.

Üraskite tekitatud kahjustusi esineb nii majandusmetsades kui ka kaitsealadel. Viimaste puhul on probleem veelgi tõsisem, kuna osaliselt ei ole võimalik kaitsealadel kahjustusi ka likvideerida (st kaitsealade sihtkaitsevööndites ja reservaatides on majandamisvõtted üldjuhul keelatud).

Peamised probleemkohad ja võimalikud lahendused võitluses üraskikahjustustega

Kohtumisel tõstatati mitmeid erinevaid kitsaskohti üraskite leviku tõkestamisel. Üks oluline osa ennetuses on metsaomanike teadlikkuse tõstmine. Kuna üraskitel toimub olenevalt ilmastikuoludest suve jooksul 2-3 lendlust, siis tuleks kõigil osapooltel üle vaadata oma planeeritud teavitustegevused ja olulisemad infokanalid ning neid vajadusel täiendada. Samuti tuleks parandada üraskite ennetust puudutava info leitavust. Päevakorda võetakse ka metsaomanikele mõeldud kuuse-kooreüraski tõrje juhendi ajakohastamine.

Juba mitmel aastal on Erametsakeskus teinud tihedat koostööd Keskkonnaagentuuriga, et vahendada erametsaomanikeni värskemaid seireandmeid ja jagada selle põhjalt operatiivseid soovitusi, et metsaomanikud saaksid oma ennetustegevusi õigesti ajastada. Kuna huvi selliste praktiliste nõuannete vastu on suur, siis soovime seda ka edaspidi jätkata ning tulevikus metsaomanikele veelgi sisukamaid soovitusi pakkuda.

Metsaomanikke tuleks ka senisest enam julgustada kasutama toetuse abi üraskikahjustuste ennetamisel. Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsaomanikke nii püünispuude kasutamisel, feromoonpüüniste soetamisel ja paigaldamisel kui ka värske tormikahjustuse likvideerimisel. Erametsakeskus korraldab kevadel metsaühistutele ka üraskiteemalise koolituse, kus metsaühistute spetsialistid saavad vahetada kogemusi ja praktikaid, mille abil metsaomanike metsi võimalikult hästi kaitsta.

Kohtumisel tõdeti ka asjaolu, et metsakaitseekspertiiside tegemine võtab üsna palju aega. Seda seetõtu, et tegemist on tööga, mille tegemiseks on Eestis üksnes piiratud arv vastava väljaõppega spetsialiste. Ühe kiire lahendusena pakuti välja kokkulepe, et kui tegemist on üraskikahjustusega küpses metsas, kus uuendusraie metsaseaduse järgi tavakorras lubatud, siis võiks maaomanik esitada n-ö tavalise lageraie teatise üraskikahjustusega ala kohta. Sel juhul on metsaomaniku jaoks menetlusprotsess lihtsam ja kiirem võrreldes metsakaitseekspertiisiga.

Samal ajal kui juba kasutuses olevaid ennetusmeetodeid täiendatakse, katsetatakse Eestis ka uudseid lahendusi, mis võiks tuua leevendust üraskite põhjustatud probleemile. Nii näiteks on Eesti Maaülikoolil käimas geograafiliste katsekultuuride katseprojekt, et katsetada Eesti metsades võõrliike nagu ebatsuuga ja lehis.

Metsaomanik saab ise palju ära teha

Kahjustusi saab iga metsaomanik vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda ning likvideerides värske tormimurru ja -heite, lumemurru ning samuti tugevalt nõrgestatud kuused enne üraski lendluse algust. Nõrku ja vigastustega kuuski võib jätta üraskite lendluse ajaks ka metsa, kuid sel juhul tuleb neid käsitleda kui püünispuid ja need peale üraskite poolset asustamist metsast välja vedada. See vähendab kuuse-kooreüraski paljunemisvõimalusi.

Püünispuude langetamise ja nende õigeaegse äraveoga saab üraskite arvukuse suurenemist edukalt takistada. Püünispuud tuleb langetada enne lendlust ning kindlasti välja vedada koos üraski poolt värskelt asustatud puudega mõne nädala jooksul pärast asustamist. Tööde täpne aeg oleneb haude rajamise ajast. Mõne nädala jooksul pärast puude asustamist üraski poolt (aeg oleneb haude arengust ja üraski põlvkonnast) tuleb püünispuud metsast ära saeveskisse viia või koorida. Puude laudadeks-prussideks saagimise käigus üraskid hukkuvad ja nii ei teki neil võimalust uute kuuskede asustamiseks.

Talvine, juba kahjustuse tõttu kuivanud kuuskede raie on otstarbekas vaid siis, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad on jäänud talvituma arengukohale koore all. Muul juhul on kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puude raie ja metsast väljavedu talvel enamasti kahjulik ning soodustab kuuse-kooreüraski kahjustuse süvenemist. Kuuse-kooreürask ise talvitub reeglina mullas. Tema tehtud käikudes aga talvituvad kasulikud röövputukad, kes toituvad üraski mardikatest. Üraski looduslikud vaenlased jäävad talveks koore alla ja talvise raie korral nad hukkuvad. Eelmisel aastal õigel ajal raiumata ja välja vedamata üraskipuud on otstarbekas raiuda ja välja vedada koos värskelt asustatud puude ja püünispuudega.

Oluline on välja selgitada erinevate tegevuste või nende tegemata jätmiste hind

Koos tõdeti, et üraskite vastu võitlemine on keeruline, aga kindlasti peaks olema üks eesmärk ära kasutada võimalikult palju äsja üraskite poolt asustatud, aga veel väärtuslikku puitmaterjali.

Peamine küsimus, millele aga kohe kellelgi vastust ei ole, on erinevate tegevuste või nende tegemata jätmiste hind laiemalt. Kindlasti on vajalik teha üraskikahjude hindamiseks laiem majanduslik analüüs, et välja selgitada nii kiiremast tegutsemisest saadava tulu kui ka alternatiivkulu suurus. Samuti vajab vastust küsimus kui palju tulu jääb saamata, kui me üraskikahjustustega ei tegele? Lisaks tuleks hinnata millist kahju metsadele või muud mõju looduskeskkonnale üraskite laialdane levik tekitab.

Üraskiteemalised arutelud jätkuvad juba lähiajal ning vajadusel kaasatakse nendesse ka erinevaid teadlasi.

0Shares