Üraskikolde likvideerimine on võidujooks ajaga

13.05.2020

Kevadiselt üha soojenevad ilmad on vahepeal maapõue talvituma pugenud kuuse-kooreüraskid jälle liikvele meelitanud. Erametsaomanikul tasub oma metsa käekäigul järjepidevalt silm peal hoida, et kahjurid võimalikult kiiresti avastada. Eriti, kui metsmaal kasvab valdavalt kuusik.

Valgamaa metsaomanik Maimu Kukk avastas ulatusliku üraskikahjustuse oma metsast tänavu kevadel ja nüüd tehakse koos Valgamaa Metsaühistuga ühiseid jõupingutusi, et mets, millel oleks kasvuaega veel mitukümmend aastat, võimalikult suures mahus säilitada.

Kukk rääkis, et kuuse-kooreüraskiga oli ta tuttav ajakirjanduses ilmunud artiklite vahendusel ja et tema metsas kasvavad ka valdavalt kuused, hakkas ta küll natukene muretsema, kuid arvas, et ega mardikad pruugi just tema maal elada. Kui aga märtsi lõpu Maalehe metsalisas kirjutati, et viimase paari kuu jooksul on kõige rohkem üraskikahjustusi kindlaks tehtud just Valgamaal ning ühistugi juhtis üraskitele tähelepanu, otsustas ta naabrimehe ühes võtta ja vaadata, mis tema metsas toimub.

Vähemalt paari aasta vanune probleem

„Leidsime kuivanud kuuski, oli auke tüvedes,“ loetles metsaomanik. Esimesi kuuse-kooreüraskile viitavaid märke nähes võttis Kukk kohe ühendust metsanduskonsulendi Enn Tomsoniga, kes tuli koos Keskkonnaameti spetsialistiga probleemi üle vaadata. Üheskoos avastati, et putukas on tõesti Kuke metsas märkimisväärset hävitustööd teinud ja leiti, et koos kohaliku Valgamaa Metsaühistuga tuleb koheselt selle likvideerimisega tegelema hakata.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse esimehe Atso Adsoni hinnangul on Kuke metsas kuuse-kooreürask juba vähemalt paar aastat niimoodi toimetanud, et omanik sellest ei teadnudki. „Pärast 2016. aasta juulitormisid ja viimaseid soojasid ning põuaseid suvesid on kõik kuusikud väga nõrgad ja kahjustustele vastuvõtlikud,“ kommenteeris Adson.

Kuke metsale on väljastatud metsakahjustuse ekspertiisi akt, mis on raiet lubav teatis ja selle alusel on praeguseks metsas vajalike töödega juba alustatud. Kuiva, juba kahjustatud puu, raiumisest aegkriitilisem on vigaste ja nõrkade kuuskedega tegelemine, mis üraskite lendluse hoogustudes järgmisena tule alla satuvad – neist tehti püünispuud, mis paar nädalat kuni kuu hiljem metsast välja viiakse, peagi saabub feromoonpüünis, mis peaks samuti mardikad lõksu meelitama.
„Kui seda kollet ära ei likvideeri, liigub see edasi juba järgmistesse metsadesse,“ nentis Adson, sest nagu haigused ei tunne riigipiire, ei hooli ka ürask sellest, kas ta toimetab riigi-või erametsas, kaitsealal või mujal.

Mets vääriks päästmist

Adsoni hinnangul väärib kõnealune mets läbi sanitaarse seisundi parandamise proovimist, et see päästa. „Metsanduslikult pole siin veel jämedust ja vanust – austusest metsa ja puud võiks ta veel kasvada,“ leidis metsaühistu esindaja. „Ehk õnnestub püünispuude ja feromoonpüünistega see puhang kontrolli alla saada, aga garantiisid pole. Kui järgmisel aastal on sama pilt ja kolle järjest laieneb, tekib küsimus, kus on majanduslik otstarbekus, et seda metsa hoida – ehk tuleb ta lõpuks ikkagi maha võtta ja panna teiseliigiline mets kasvama.“

Adson leiab, et paar aastat võiks läbi erinevate tegevuste kuuse-kooreüraski vastast võitlust selles metsas pidada ja sama meelt on ka erametsaomanik Maimu Kukk, kes kõigis tegevustes usaldab ühistut ja spetsialiste.

Vaata videost, milline on kuuse-kooreüraski kahjustus Maimu Kuke metsas; kuula, millistele märkidele peaks erametsaomanik tähelepanu pöörata, et võimalik üraskikolle võimalikult vara avastada ja kelle poole abi saamiseks pöörduda:

Erametsaomanikele on Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti koostöös valminud juhendmaterjal, kuidas kuuse-kooreüraskit ära tunda ja ära hoida. Selle saab alla laadida SIIT.

Küsimuste ja nõu saamiseks nii kuuse-kooreüraski teemal kui muudes metsandust puudutavates küsimustes on erametsaomanikele abiks metsaühistus, kelle kohta aab lähemalt lugeda SIIT.