USA-s on energiapoliitika osariikide kontrolli all
20.02.2012
USA ei liitunud Kyoto protokolliga. See tulenes suures osas sellest, et Hiina ja India ei olnud valmis siduma end Kyoto protokolli eesmärkide ning nende teostamisega. Tuumaenergia kasutamise kasvule ollakse jõuliselt vastu Harrisburgi ja Fukushima õnnetuste tõttu. USA-s on mitmeid Fukushima taolisi reaktoreid, mis paiknevad rannikualadel ning tõenäolistes maavärinate piirkondades.
Kirsi Knuuttila
USA riiklik kolmepoolne otsuse langetamise protsess on väga konservatiivse iseloomuga. Lisaks on see üdini poliitiline. Rahvusliku taseme otsustajatel on üpris vähe mõjuvõimu keskkonna- ja koolituspoliitika alaste otsuste vastuvõtmisel, sama võib väita ka rõhuasetuse kohta teadus-, arendus- ja koolitusteemadel , kus need valdkonnad on osariikide pädevuses. Rahvusliku otsustamise pädevuses on peaasjalikult osariikidevahelise kaubandustegevuse reguleerimine ning üksikisiku ja avaliku võimu vaheline suhtlus.
Konkurents energia valdkonnas peaaegu puudub
USA jaotusvõrk jaguneb kolmeks: Ida jaotusvõrk, Lääne jaotusvõrk ning Texase jaotusvõrk. Võrguettevõtjad on monopoolses seisus oma territooriumil. Elektri hinda reguleeritakse nii, et elekter on tihti odavaima hinnaga kõige väiksematele tarbijatele, näiteks olles vaid 5 senti kilovatt-tunni kohta. Üldiselt võib ka väita et elektri säästmise alaste investeeringute tasuvusperiood on pikk. Elektrit toodetakse peaasjalikult gaasi-, tuumaenergia-, vee-energia või kivisöe baasil.
Paljud USA energiavaldkonnaga seotud inimesed jälgivad pingsalt Euroopa riikide ponnistusi ilmastikumuutuste tõrjumiseks. Tavakodanikud küll enamasti on huvitatud rohkem „käegakatsutavamatest“ ja tuttavamatest teemadest. Otsustajad ei soovi samas ka vastu võtta otsuseid, mis võiksid nõrgestada tööstuse proportsionaalset konkurentsivõimet võrreldes Hiina, India ning muude Aasia maadega.
Biomass-etanool araabia naftale vastukaaluks
USA soosib taastuvate energiaallikate kasutamist. Bensiinile asenduseks kasutatakse etanooli, mida toodetakse kodumaal maisist, Brasiilias näiteks toodetakse etanooli suhkruroost.
Avalikkuses on olnud palju debatte etanooli tootmise aktsepteeritavuse ning jätkusuutlikkuse üle. Selle tulemusena ei poolda enamik kodanikuühendusi ning energiavaldkonna spetsialiste biomassi kasutamist energia tootmisel.
Samuti ka laialdast vee-energia kasutamist nähakse ümbruskonnale liialt koormavana. Teisalt on USA energiapoliitika keskseimad argumendid isemajandamine ning elektritootmise hoolduskindlus.
Osariikidel energiapoliitikas keskne roll
Suurim osa otsustusjõust, mis puudutab ilmastikumuutustega seotud otsuseid, on hetkel osariikidel. Nii mõnedki osariigid ongi olnud aktiivsed. Näiteks seitse idaranniku osariiki on kaubelnud saastekvootidega. Kalifornia osariigis näiteks on autodele kohaldatud ranged heitmete piirmäärad. USA autotööstus on omalt poolt teinud ka võimalikuks selliste keskkonnasõbralike autode kättesaadavuse muudes osariikides.
Kesksed uuringuobjektid on targad elektrivõrgud (smart grids) ning energialaod (energy storage). Energia ladustamise tehnoloogiaid arendatakse nii fossiilse kui ka taastuvenergia tootmise tarbeks. Tähtsaimaks eesmärgiks on tugevdada energia tootmises isemajandamist ning elektritootmise hoolduskindlust. Taaskord näide Kaliforniast, kus üritatakse suurendada hajutatud energiatootmist. Eesmärgiks on jõuda 2020 –ndaks aastaks hajutatud energiatootmises 12 Gigavatise tootmisvõimsuseni.
Idaranniku osariikidel on ühtne saastekvootide kauplemissüsteem Regional Greenhouse Gas Initiative (RGGI). Kauplemisringis on hetkeseisuga vaid suurimad energiatootjad ning kauplemist on plaanis laiendada, et ka muud antud valdkonna tähtsad osapooled saaksid süsteemiga ühendatud. Saastekvoodi hind on olnud väga madal ning esialgu on sellel olnud mõju pigem üldisele meelestatusele.
Kodanikuühendused mõjutavad kliimapoliitikat
Kodanikud rahastavad ning osalevad ühiskondlikus töös usinalt. Valitsusest sõltumatute organisatsioonide ja kodanikuühenduste tegevus loob võimaluse suurendada kodanike keskkonnateadlikkust ka nendes osariikides, kus osariik ei pea seda enda jaoks oluliseks teemaks. Teisalt on ühenduste ressursid piiratud ning nende tegevus ei jõua tavakodanikeni sellisel määral kui näiteks koolide tegevus.
Osa kodanikuühendustest ning valitsusest sõltumatutest organisatsioonidest saab avalikku toetust enda igapäevategevuseks ning neil on lobby-töö õigus USA Kongressis. Nad võivad võtta sõna teatud teemadel, ent neil puudub võimalus toetada mingit konkreetset parteid.
Fossiilsed energiaallikad
USA-l on märkimisväärne fossiilsete kütuste varu. Nafta, kivisüsi ja maagaas on tuntuimad fossiilsetest energiaallikatest, ent riigil on veel ulatuslikud põlevkivi- ning pindmiste kihtide maagaasi varud.
Fossiilseid kütuseid tootvatel ettevõtetel on palju mõjuvõimu. Nende ettevõtete äritegevuse limiteerimine näiteks maksustamisega oleks poliitiliselt üsna keeruline. Seetõttu ei ole maksustamise teema isegi mitte kõneaineks.
Teatud osariikides soodustatakse taastuvenergia kasutamist saastekvootidega kauplemise ning erinevate ostukohustustega.
Mitmed keskkonnaorganisatsioonid ning muud valitsusest sõltumatud ühendused on vastu nafta, põlevkivi ning kivisöe tootmisele. Hetkel peetakse gaasi puhtaks, kodumaiseks ning tööstust soodustavaks energiaallikaks. Argumendid on seega samad mis Soomes kasutusel bioenergia edendamiseks.
Artikli autor on JAMK (Jyväskylän Ammattikorkeakoulu) projektijuht
Muid tähelepanekuid USA energiadialoogist
• Climate Change – sõnad on aastate jooksul politiseerunud demokraatide sõnadeks. Ja respublikaanid seisavad vastu nendele asjadele, mida demokraadid esindavad
• Kui kliimamuutustest (Climate Change) ei saa rääkida, siis räägitakse energiatõhususest (energiatootmise vähendamine), tervisele ohtlikest gaasidest (näiteks CO2 emissioonide vähendamine), äärmuslikke ilmastikunähtusi põhjustavatest tegevustest (kasvuhoonegaasid), õhu kvaliteedist (liikluse ratsionaliseerimine, keskkonnasõbralikud liiklusvahendid, puhtamad kütused), energiatootmise hajutamisest (uuenevad energiaallikad)…
• Kodumaisus, tööhõive, keskkonnaalased seisukohad jms. on turunduslikud argumendid maagaasi kasutamiseks USA-s ning bioenergia kasutamiseks Soomes!
• Ühel sõnal võib olla mitmeid tähendusi – „geothermal energy“ tähendab USA-s tavaliselt kuumadest allikatest saadavat energiat, mitte maasisest soojust Soome mõistes
• Mis on õige energiahind? USA peab mitmeid sõdu, et kindlustada endale naftal põhineva energia olemasolu. Lisaks mitmed energiaallikad koormavad keskkonda või põhjustavad sotsiaalseid konflikte.
• USA-s usutakse, et mõistlikum on arendada taastuvenergiat konkurentsivõimelisemaks, kui hakata muutma üksikute tarbijate käitumist.
• Kodanikuühendused ning muud valitsusest sõltumatud organisatsioonid (Non-governmental organisation, NGO) teevad tööd, mis Euroopas tihti on avalike organisatsioonide pärusmaa.
• Vee-energiat ei klassifitseerita tihti taastuvenergia liigiks ilmselt radikaalsete keskkonnamõjude tõttu.
Lisainfo: Kirsi Knuuttila, kirsi.knuuttila@jamk.fi, 040-776 8880
