Uudiseid metsateadlastelt
25.04.2022
Eesti Maaülikooli nooremteadur Joonas Kollo toob välja paar olulisemat uudist metsateadlastelt.
Teadusartikkel süsiniku sidumisest Eesti palumännikutes
Rahvusvahelises keskkonnauuringute ajakirjas „Science of the Total Environment” ilmus maaülikooli metsateadlaste artikkel pikaajalistest uuringutest palumännikutes. Palumännikud on Eestis väga levinud ja majanduslikult on nad väärtuslikud. Maaülikooli metsateadlased professor Veiko Uri juhtimisel uurisid neis süsiniku sidumise dünaamikat alates raiesmikest kuni küpsete männikuteni. Kokku uuriti palumännikuid üheteistkümnel erineval metsaalal.
Uurimismeetodiks oli nn bilansimeetod, milles hinnati ökosüsteemi kõiki peamisi süsiniku sisend- ja väljundvoogusid, mis kokkuvõttes annavad detailse pildi sellest, kuidas puistu süsiniku sidujana toimib. Eraldi hinnati juurte ja alustaimestiku rolli metsa süsinikuringes. Nii kompleksseid süsiniku-uuringuid on maailmas kirjeldatud vähe, seega on antud töö kõrge teadusliku ja rakendusliku väärtusega.
Uuringust selgus, et parimad süsiniku sidujad on noored ja keskealised metsad. Küps mets seob samapalju süsinikku kui mulla orgaanilise aine kõdumisel sellest eraldub. Raiesmike puhul on oluline hinnata, millal see muutub süsinikku eraldavast kooslusest taas süsinikku siduvaks. Uuritud vanusereas hakkas noorendik süsinikku siduma seitsmeaastaselt, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutega. Järgmise viie aastaga sidus noorendik tagasi ka selle süsiniku, mis lageraie järel raiesmikult eraldus.
Uuringud näitasid, et mullas talletunud süsinikuvaru varieerub puistutes märkimisväärselt ja aastane mullast eralduv süsinikuvoog ei sõltu metsa vanusest. Ka pole lageraie järel mullast eralduv süsinikuhulk oluliselt suurem kasvavates männikutes mõõdetust.
Juurkonkurentsi hindamine uudsel meetodil
Maaülikooli teaduri Reimo Lutter juhtimisel on käimas projekt, kus hinnatakse uudsel meetodil juurkonkurentsi kuuse-kase segametsades. Projekti finantseerib SA Eesti Teadusagentuur ja see kestab 2025. aastani.
Projekti eesmärk on hinnata kuuse ja kase juurkonkurentsi lämmastikule ja veele sega- ja puhtpuistutes. Puuliikide vaheline ja liigisisene konkurents ressursidele selgitatakse välja uudse, stabiilsete isotoopide meetodiga (15N, 2H2O ja 13C). Segametsades toimuvaid puuliikide vahelisi mõjusid testitakse erinevate teooriate (niššide vastastikune täiendavus ja kasvuressurside jaotus) taustal. Puude maapealseid kasvunäitajaid nagu lehe toitained, veekasutuse efektiivsus ja produktsioon seostatakse puistu maa-aluse konkurentsiga. Projekti tulemusi on võimalik rakendada kuuse-kase segametsade paremaks teaduspõhiseks majandamiseks.
Segametsade osakaalu tõstmist peetakse üheks võimaluseks metsade vastupidavuse ja ressursside kasutuse efektiivsuse parandamisel muutuvas kliimas. Seejuures säilivad metsa ökosüsteemiteenused ja on tagatud stabiiline puiduvoog biomajanduse eesmärkide täitmiseks. Senised teadmised eri puuliikide juurkonkurentsist ja ressursside kasutuse efektiivsusest on olnud puudulikud.
Kuidas Eesti biomajandust edendada?
Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ja bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust.
Maaülikooli teadlased osalesid koos Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli ja Balti uuringute instituudi teadlastega ADDVAL-BIOEC projektis, kus uuriti, kuidas Eesti biomajanduses ja selle sektorites lisandväärtust tõsta ja tooret tõhusamalt kasutada.
Täpsem eesmärk oli analüüsida biomajanduse hetkeseisu Eestis, välja töötada stsenaariumid Eesti biomajanduse arengu strateegilise planeerimise toetamiseks ja sõnastada ettepanekud, mis meetmeid ja tegevusi peaks riik rakendama, et biomajandus edeneks.
Uuringu tellis ja seda rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi abil. Uuring valmis maaelu-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.
Ülevaade ilmus aprillikuu Sinu Metsas.
