Uuendatud metsapatoloogia labor: investeering Eesti metsade tervisesse

26.02.2026

Eesti metsad seisavad uue ajastu lävel. Kliimamuutused, globaliseerunud kaubandus ning patogeenide ja kahjurite kiirenev levik avaldavad meie metsaökosüsteemidele üha suuremat survet. Neid väljakutseid ei saa enam lahendada üksnes tavapärase metsamajandusliku tarkusega. Metsade tervis ja elujõud sõltuvad sellest, kui kiiresti ja täpselt suudame ohud tuvastada ning rakendada teaduspõhiseid ennetus- ja tõrjemeetmeid.

Nendele väljakutsetele vastamisel on oluline roll Eesti Maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika laboril, mille uuendamine sai teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi metsanduse programmi toetusel. Labori ajakohastamine oli vajalik, et tõsta võimekust ohtlike haigustekitajate tuvastamisel ja nende leviku tõkestamisel. Molekulaarsed analüüsid on sageli ainus võimalus eristada sarnaste tunnustega, kuid mõju poolest väga erinevaid patogeene. Varajane ja täpne diagnoos võimaldab rakendada sihipäraseid tõrjemeetmeid ning vähendab märkimisväärselt riske metsade elujõulisusele.

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid rõhutab, et tegemist on Eestis ainulaadse laboriga, mille roll metsade tervise tagamisel on hindamatu. Tema sõnul tuleb sellise võimekuse olemasolu eriti selgelt esile kliimamuutuste kontekstis, kus meie metsad seisavad silmitsi üha uute väljakutsetega. Metslaid lisab, et sihipärased investeeringud teadustaristusse on üliolulised, et säiliks kõrgetasemeline teadustöö ning Eesti metsad püsiksid elujõulised ja terved ka tulevikus.

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi metsapatoloogia ja -geneetika laboris on põhirõhk metsa- ja puitu kahjustavatel seentel. Laboris säilitatakse ligikaudu 7000 seenekultuuri enam kui 200 taksonist. Kollektsioon sisaldab üle 1530 patogeeni tüve 38 riigist ning enam kui 33 700 bioloogilist ja keskkonna DNA proovi. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse teadustaristuga, mis toetab nii rahvusvahelist teaduskoostööd kui ka praktilist metsakaitset.

Uuendatud labori võimalused ei piirdu üksnes haigustekitajate määramisega. Seal analüüsitakse ka puude geneetikat ja geneetilist varieeruvust, et tuvastada tugevamaid ja haiguskindlamaid järglasi. See on oluline samm tulevikumetsade kujundamisel – metsad peavad olema vastupidavad muutuva kliimaga kaasnevatele stressiteguritele, nagu põuad, tormid ja uued haigused.

Labor panustab nii teadustöösse kui ka metsandusharidusse ning selle kollektsioonid ja analüüsivõimekus aitavad mitmesugustes metsapatoloogia uurimis- ja rakendusprojektides.

Terve mets on üks tõhusamaid süsiniku sidujaid. Mida paremini suudame ennetada riske ja jälgida metsa seisundit, seda kindlamalt täidavad meie metsad oma kliimafunktsiooni. Labori uuendamine toetab ka Eesti rahvusvaheliste seirekohustuste täitmist. Loe labori kohta pikemalt siin.

Artikli autor: Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna arendusnõunik Toomas Tammeleht

Päisepilt: Eesti Maaülikool 
Artikkel ilmus 26.02.2026 Maalehes