Uuring: eestlaste keskkonnateadmised head aga loodust hoida ei osata

Eramets-mets-metsamassiiv-mannik-mand

Värske uuring näitab, et eestlaste keskkonnateadmised on head, kuid praktikas need ei rakendu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti elanikud on pisut keskkonnateadlikumad kui kaks aastat tagasi, selgub keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust. Tunneme keskkonnaseisundi vastu rohkem huvi ja käitume teadlikumalt, näiteks sorteerime rohkem prügi. Meie teadmised on head: PISA uuringu tulemuste põhjal on Eesti õpilased loodusteaduste tundmises Euroopas esikohal ja maailmas kolmandad. Ometi on meil probleem: puudu on keskkonnaalasest süsteemsest mõtlemisest ja oskusest kasutada teoreetilisi teadmisi igapäevaelus, näitab uuring.

Eelkõige seostavad eestlased loodushoidu prügi mitte maha viskamisega: 26% vastanuid arvab, et selles väljendub eestlaste keskkonnateadlikkus, 46% ütleb, et mitteteadlikkus väljendub lagastamises. „Kui mina olin laps, oli keskkonnasõbralik inimene ennekõike see, kes prügi maha ei visanud. 20 aastat hiljem arvatakse sama. Ma lootsin, et oleme siit palju edasi liikunud ja teadlikud rohkematest loodushoiuvõimalustest. Prügi mitte maha viskamine võiks olla enesestmõistetav käitumine, mitte keskkonnakaitse,” on Tartu ülikooli botaanika vanemteadur, ökoloog Aveliina Helm nördinud.

Eesti elanikud tunnistavad keskkonnaprobleemide tõsidust: enamik arvab, et mure pole üle tähtsustatud ja senisel kursil jätkamine võib viia ökoloogilise katastroofini. Samal ajal pole loodussäästlik eluviis jäätmekäitlusest laiemalt veel harjumuseks saanud. Loodussäästlikuks peetakse peaasjalikult lihtsasti täidetavaid õpetusi, mida on avalikes aruteludes esile toodud. Näiteks peavad paljud oluliseks prügi sorteerimist, aga tunduvalt vähem tähtsustatakse tarbimisharjumuste muutmist. Helmi hinnangul pole inimestel endiselt terviklikku arusaama, kui erinevaid valdkondi keskkonnahädad mõjutavad. Näiteks ei hinda inimesed kuigi kõrgelt ressursside säästmise, taaskasutuse, mahe- ja ökotoodete ega kas või säästliku transpordi tähtsust.

Vastuolulised hinnangud

Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp räägib eestlaste vastuolulistest hinnangutest, näiteks arvab 91%, et puit on keskkonnasäästlik materjal, 51% aga arvab, et puid tohib maha võtta ainult siis, kui need on langemisohtlikud ja halvas seisundis.

„See näitab väga selgelt, et inimesed ei mõista, kust tuleb majanduse arengu baas – kust on pärit ressursid, mille arvelt me üldse elame,” osundab Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti. „Paljud usuvad, et väärtused tulevad ettevõtlusest, ega saa aru, et materiaalsed väärtused on nii või teisiti pärit loodusest. Kui baasteadmised jäävad koolis nõrgaks, on sinna raske keskkonnateadlikkust peale rajada. Siis ei oskagi me oma loodusarmastusega midagi muud peale hakata kui oma emotsioone välja elada.”

Kui inimesed pidid uuringus spontaanselt nimetama Eesti peamisi keskkonnaprobleeme, ei tulnud näiteks põlevkivienergeetika inimestele pähegi, olgugi et see tekitab Eestis suurimaid keskkonnahädasid, viitab Helm. Isegi Ida-Virumaal, mille elanikud hindavad keskkonnaseisundit kehvemaks kui ülejäänud eestlased, nimetati kaevandamist harva – selle asemel toodi esile metsade majandamist, vee puhtust ja jäätmevedu. See näitab, et inimesed tajuvad eelkõige käega katsutavate keskkonnaprobleemide tähtsust – kõik muu jääb liiga abstraktseks. Samuti ei tajuta hästi probleemide põhjuseid, vaid tagajärgi ehk juba tekkinud kahju.

Loe uuringu kohta pikemalt Eesti Päevalehest, uuringu aruande leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Selleks et meie keskkond oleks paremini hoitud, saab iga inimene ise midagi ära teha. Blogi „Zooloogid 2.0” pakub hulga võimalusi:

  • vähendada pakendite kasutamist,
  • taaskasutada ja töödelda,
  • tarbida vähem ja teadlikult,
  • kasvatada endale ise toitu,
  • süüa vähem ja väiksemate tootmiste liha,
  • niita-riisuda-puhuda aias vähem muru ja lehti,
  • vältida kahjurimürke,
  • vältida pliid,
  • õppida tundma oma kodulähedasi loomi-linde,
  • eelistada liikudes võimaluse korral ratast või ühissõidukeid,
  • kanda looduslikest materjalidest riideid,
  • vältida palmiõliga tooteid,
  • harida keskkonnateemadel lapsi ja iseennast.
0Shares