Uuring: Eraomanikud hoolivad üha enam loodukaitsest

looduskaitse, loodushoid, vana mets

SA Erametsakeskus tellitud erametsaomanike uuringu värsked tulemused näitavad, et kui 2001. aastal oli  metsa kasutuseesmärkidest metsaomanike jaoks kõige olulisem puidu saamine, siis praegu peetakse sagedamini tähtsaks keskkonna- ja looduskaitset ning inimese kaitsmist.

Valukohtadena toodi välja vähene informeeritus metsaühistute tegevusest ja metsanduslike teadmiste puudumine.

Kõige sagedamini peavad metsaomanikud metsa kasutamise eesmärkidest väga oluliseks tervisekaitset ehk inimese kaitsmist õhusaaste ja ilmastiku kahjuliku mõju eest, keskkonnakaitset ehk maastiku, mulla või vee kaitsmist ning looduse kaitset.
Puidu saamine reastus kasutuseemärkide olulisuse pingereas pigem tahapoole, olles väga oluline metsaomanikest ligi viiendiku jaoks.
65% metsaomanikest oleks nõus loodushoiu nimel teatud osa oma metsamaast majandamisest välja jätma.

Suhtumise muutus on ilmne

„Metsaomanike suhtumise muutumine on ilmne – kui maareformi järgselt nähti metsaomandit tihtipeale esmalt tuluallikana, siis nüüdsed omanikud on valmis metsa pikaaegselt hoidma ja majandama. Selge märk, et ühiskond ei pea kartma, et eraomanik metsale liiga teeks,“ märkis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Erametsakeskusele annab uuring selge sõnumi, et senisest enam tuleb metsaomanikke informeerida metsaühistute poolt pakutavast abist, aga ka metsakasvatustoetuste olemasolust,“ täpsustas Aun.

Üle poole küsitlusele vastanutes majandavad oma metsi regulaarselt, sealjuures on altimad metsaomanikud, kes tegusevad füüsilisest isikust ettevõtjana või kelle metsaomandi suurus ületab 20 hektarit.

Metsaomanikud, kes lähitulevikus metsaga seonduvaid töid teha ei plaani, tõid selle peamiste põhjustena välja vajaduse või rahalise võimekuse puudumise.
Rohkem kui kolmandikku vastanutest motiveeriks senisest aktiivsem olema metsamajandamise ja metsamaaga seonduv tulumaksusoodustuste rakendamine ning metsanduse toetuste suurenemine.

Metsandusega seotud toetusi on taotlenud 26% metsaomanikest. Sagedamini küsivad toetusi FIEd ja juriidilised isikud. Sealjuures hinnatakse riiklike toetuste mõju metsamajandamisele – pea pooled vastanutest majandaksid oma metsa toetuste puudumisel väiksemas mahus või ei teeks seda üldse.

Metsaühistute tegevus vajab selgitamist

Murekohana võib välja tuua, et neljandikul vastanutest metsandusalased teadmised puuduvad.
Enim hangitakse infot meediast, 22% küsitletutest on abi saanud metsakonsulendilt.
Uuringule vastanutest 67% ei näe metsaühistusse kuulumises praktilist kasu ning ühistuid defineeritakse eelkõige raietööde korraldajatena, mitte erametsaomanike esmatasandi esindusorganisatsioonina. Neljandik vastanutest polnud metsaühistute olemasolust üldse kuulnud, ehkki ühistu võiks olla metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel.

2019. aasta kevadel läbi viidud küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti metsaomanike väärtushinnangutest, teadmistest ja kavatsustest metsade majandamisel. Küsitlusele vastas 1008 metsaomanikku, neist 86% majandab oma metsa eraisikuna, 6% füüsilisest isikust ettevõtjana ning 8% juriidilise isikuna. Uuringu viis läbi Truru-Uuringute AS koostöös Tallinna Ülikooliga.

Küsitluse tulemusi kasutatakse metsandust arendavate meetmete välja töötamisel Eesti metsanduse arengukavas aastateks 2021-2030 ning Eesti Ühise Põllumajanduspoliitika strateegiakava metsandusekomponendi kavandamisel.

Uuringu lõppraportit saab lugeda SIIT.

0Shares