Uuring hoiatab põldudel kasutatavate taimemürkide koosmõju eest

põld, põllumaa, eraomand, muld

Põllumajanduses kahjurputukate ja seenhaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad mürgid võivad koosmõjus olla arvatust ohtlikumad, selgub Eesti Maaülikooli, Ghendi ja Cardiffi ülikooli teadlaste ühisest uuringust. Teadlased soovitavad juba lähemas tulevikus üle vaadata pestitsiidide riskianalüüsid ning muuta põllumajanduslikke praktikaid, vahendab ERR Novaator.

Keskkonnasäästlikuks kahjuritõrje aluseks on looduslikud röövtoidulised lülijalgsed ehk kahjurite looduslikud vaenlased. Sealhulgas on ka näiteks parasitoided, lihtsamalt öeldes parasiitide parasiidid, kes vajavad oma eluks peremeesorganismi. Soodsate tingimuste korral suudavad nad edukalt hoida kahjurite arvukust nii madalal, et keemilist tõrjet pole tarviski.

“Niisiis oleks taimekasvatajatele väga kasulik, kui parasitoide oleks kultuurpõldudel liigirikkalt ja arvukalt esindatud ning nende populatsioonid seal oluliselt suureneks,” leidis maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann.

Selle asemel kasutavad põllupidajad põldudel tavapäraselt erinevaid taimekaitsevahendeid, mis ei tapa üksnes kahjureid ja haigusi, vaid on kahjulikud ka kasulikele organismidele.

Erinevate taimekaitsevahendite koosmõjude teadusuuringud on maailmaski üsna harldased. Põllumajanduses kasutatavad mürgid võivad olla normi piires ja justkui poleks põhjust muretseda, aga nende madalas kontsentratsioonis esinemise koosmõjusid ei ole eriti uuritud.

Maaülikooli teadlaste koostöös valminud värske rahvusvaheline uuring ongi seetõttu oluline, kuna näitab, et taimekaitsevahendite koosmõju põhjustavaid mehhanisme ei osata veel lõpuni selgitada. Seetõttu on töö tulemused alarmeerivad ja viitavad otseselt vajadusele ammutada koosmõju kohta täiendavat informatsiooni.

Loe edasi ERR Novaatorist.

0Shares