Väljakutsete rohke aasta on erametsaomanikule toonud ka küllalt seda, mille üle rõõmu tunda
22.12.2022
Oleme jälginud terve aasta, kuidas puiduhinnad on olnud pidevas tõusutrendis. Sealhulgas on küttepuidu hinnad püstitanud aina uusi rekordeid. Nõnda on turul muutunud väärtuslikuks ka selline puit, mille metsast välja toomisele on seni tulnud metsaomanikul endal peale maksta. Samuti oleme tänavu näinud, kuidas on õiglasemaks muutumas looduskaitseliste piirangute kompensatsioonid ning metsade hooldamise toetusmäärad.
Nii näiteks oli tänavu kevadel erametsaomanikel esmakordselt võimalik taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu eest. Esimene taotlusvoor tõi taotlema üle poole kõigist toetusõiguslikest metsaomanikest ning loodetavasti näeme järgmisel kevadel toetust taotlemas ka ülejäänud metsaomanikke, keda sellised piirangud puudutavad. Samuti on uuest aastast oodata ka looduskaitsepiirangute kompensatsiooni tõusu.
Suurenes ka hooldusraie toetuse ühikuhind ning metsameetme eelarve, küündides kokku üle 2,3 mln euro. Kui aga varasematel aastatel on metsameetme raames taotletavad hooldusraie mahud jäänud 10 000 hektari piiresse, siis tänavu küsiti toetust kõigi aegade suurimale pinnale ehk pea 14 000 hektarile. Nii tõstetigi taotlejate suure huvi tõttu eelarvet veel lisaks 314 700 euro võrra. Selline suur taotlejate huvi näitab selgelt, et üha enam metsaomanikke on hakanud pöörama tähelepanu sellele, et Eesti metsad oleksid majandatud pika vaatega ja loodusega kooskõlas. Kokku said tänavu Erametsakeskuse kaudu erametsaomanikud ja metsaühistud metsandustoetusi ligi 12 miljoni euro ulatuses.
Meile Erametsakeskuses tegigi tänavu kõige enam heameelt see, et järjest rohkem näeme neid metsaomanikke, kes hooldavad oma metsi targalt ja pika vaatega. Vastutustundlikud metsaomanikud on üha enam hakanud tunnetama oma olulist rolli tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks ilusat ja väärtuslikku metsa, mida majandada ja mille üle uhkust tunda.
Erametsanduse eestvedajatena tunneme rõõmu, et metsaomanikud näitavad järjest suuremat huvi oma metsade kordategemise vastu, üritades samal ajal leida tasakaalu majanduslike ja keskkonnakaitseliste väärtuste vahel. Lisaks hooldusraie mahtude suurenemisele nägime ka seda, et kevadisel istutusperioodil istutati Eesti erametsadesse ca 16,3 mln metsataime. Koos sügisistutusega võib see number tõusta esmakordselt üle 17 mln.
Oma oluline roll on selles olnud ka kohalikel metsaühistutel, kes meie heade koostööpartneritena on metsaomanikele sageli esimeseks ühenduslüliks kogu metsanduse tugisüsteemis. Metsade hooldamine ja uuendamine võib väikemetsaomaniku jaoks olla üsnagi kulukas ning sageli jääb puudu ka ajast või spetsiifilistest oskustest. Kohaliku metsaühistu poole tasub pöörduda nii oma metsa puudutavates küsimustes, metsatööde korraldamisel kui ka metsandustoetuste taotlemiseks, et koos leida parim lahendus.
Meie aga tervitame uuel aastal ja uue hooga kõiki tänaseid ja homseid metsaomanikke ning koostööpartnereid juba KIKi metsaosakonnana. Metsaomanike ja metsaühistute jaoks ei muutu liitumise järgselt midagi ning erametsatoetuste taotlemine jätkub endisel viisil. Ka KIKi koosseisu kuuludes jätkame oma senist tööd erametsanduse arendamisel ja metsandustoetuste jagamisel, et erametsaomanikel oleks jätkuvalt võimalik oma metsade eest targalt hoolt kanda!
Hoitud ja hästi hooldatud mets on väärtus, mis pakub rõõmu mitmele inimpõlvele.
Rahulikke jõule, meeleolukat aastavahetust ja toimekat uut aastat!
GUNNAR REINAPU
Erametsakeskuse juht
