Valmis istutuse algtiheduse analüüs

Erametsakeskuse tellimusel valmis teoreetiline analüüs istutamise algtiheduse kohta, mille eesmärk oli selgitada, kas praegused metsa majandamise eeskirjas olevad minimaalsed algtihedused on optimaalsed.

Maakeeli tähendab istutamise algtihedus seda, kui palju puid tuleks metsa uuendamise käigus ühele hektarile istutada.

Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektori Andres Jääratsi teoreetilises analüüsis „Kultiveerimiskohtade muutmise mõju puistu tootlikkusele ja kvaliteedile“ käsitleti uurimustöid Eestist ja meile klimaatiliselt sarnastelt aladelt.
Valdavalt olid uuringuobjektideks hariliku kuuse ja hariliku männi puistud, aga analüüsiti ka uuringuid, mis olid tehtud teiste kuuse- ja männiliikide kohta.

Kuusk

Hetkel on metsa majandamise eeskirja järgi nõutav istutuskohtade arv 1500tk/ha.
Töös käsitleti mitmeid uuringuid, kus oli võrreldud erinevate istutustihedustega puude kasvuandmeid.
Nii leiti 23 aastast kuusikut võrreldes, et tihedusega 1700tk/ha on jämedaimate külgokste keskmine läbimõõt 25mm ja tihedusel 3400 tk/ha on see 18mm. Poole suurem algtihedus andis ka täpselt poole väiksema üksikpuu mahu. Elusvõra algas selles uurimuses hõredamal puistul ca. 25% madalamalt.

Teise uurimuse puhul oli võrreldud kahte väga äärmuslikku 50 aastast hariliku kuuse puistut.

Mitmest kuusikute uurimustest jäi kõlama seisukoht, et optimaalse kasvu tagaks algtihedus 1500-2000tk/ha. Samas toodi ka välja, et Kesk- ja Lõuna-Rootsis peetakse eeskätt põdrakahjustuse ennetamiseks parimaks algtihedust 2200-3500tk/ha.

Mänd

Männi puhul viitas mitu uurimust sellele, et optimaalne istutustihedus võib jääda vahemikku 2000-2800tk/ha. Praegu on Eestis nõutud 3000 taime istutamine. Siiski toodi välja, et hõredama istutamise puhul on ohuks justnimelt ulukikahjustus. Kui aga suuta ulukikahjustust oluliselt vähendada ning tagada taimede väga hea kasvamaminek, oleks puistu kasvu mõistes optimaalne istutustihedus madalam, kui praegu seaduses nõutud.

23. aasta vanuste erinevate männikultuuride takseernäitajad sõltuvalt kultuuri rajamise seadust.

Kokkuvõte

Analüüs rõhutab, et ainuüksi algtihedusega ei saa määrata puistu kvaliteeti. Olulised on ka kõik muud metsanduslikud töövõtted alates istutavate taimede käitlemisest ja noorendiku hooldusest kuni ulukitõrjeni. Tagades erinevate metsakasvatuslike võtetega taimede hea kasvama mineku ja ellujäämise, võiks metsauuendaja vähendada istutamise algtihedusi 10-15%.

Analüüsi täisversiooniga saab tutvuda SIIN.

0Shares