Vargad enam metsa ei kipu
17.09.2018
Kui veel paarkümmend aastat tagasi käis keskkonnainspektor metsa vahel ringi, relv põues, ja võis niiviisi lihtsa vaevaga metsavarastele peale sattuda, siis nüüd on sedalaadi vargused haruldused. rikutakse sellegipoolest.
1990ndate lõpp ja tükk 2000ndate algusestki oli kuldaeg. Aastatega kogunes tuhandeid rikkumisi, sajad sulid said kriminaalkaristuse ja osa neist pisteti isegi vangi. Kõige sellega tehti keskkonnale miljonite eurode eest kahju. Kroonidesse ümberarvutatuna küündis ühel aastal kahju koguni 100 miljonini.
Sellesse aega jäävad ka ühed värvikamad metsavaraste selgitused enda õigustamiseks. Keskkonnaametnikud räägivad siiani lugu, kuidas üks kriminaalasjas süüdistatav mees teatas kohtus, et tema ei tahtnudki tegelikult puid raiuda. Ta vaid jalutas metsas saega ringi ja komistas puu otsa. Puu olevat ise kukkunud ja tema endal süüd ei näinud. Paraku tuli toimikust välja, et mees oli «komistanud» lausa mitukümmend korda.
Risk suurem kui kasu
Kuid mingem ajas edasi, aastasse 2017. Mullu kogunes meie metsades õigusrikkumisi 2000. aastaga võrreldes 35 korda vähem. Ka kriminaalmenetlusi alustati sama ajaga võrreldes kümneid kordi vähem. Kunagi miljonitesse eurodesse küündinud keskkonnakahju on aastas langenud ligi 120 000 eurole.
Mis on siis vahepeal muutunud? Lühidalt öeldes on metsa varastamine tehtud nii ebamugavaks, et kogu asi pole enam vaeva väärt. See omakorda on statistika koha pealt kõik näitajad alla tõmmanud.
«2000. aastate alguseks olid õigusruum, järelevalve praktika ja omandisuhted välja kujunemta, sest siis käis alles metsa erastamine ja tagastamine,» meenutab keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht. «Kuna kõigil metsadel õiget peremeest polnud, saidki tegutseda n-ö vaheperemehed.»
Kuid aitas kriipsu peale tõmmata ka turg – aastaid oli tasemel, mis ei tasunud riski ära. Näiteks peavad metsarikkumises süüdi tunnistatud peale trahvi maksma kinni ka tekitatud keskkonnakahju. Need summad võivad küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Niisamuti on lisatud hulk klausleid, mis aitavad ära hoida. «Kui 1990. aastate lõpul sai korraldamises süüdistada vaid nn tankisti, siis edaspidi sai süüdistada ka inimesi, keda tankist palkas ja metsamaterjali kokku vedama või ka näiteks autojuhti, kes vedas metsamaterjali metsast ära. Juhul kui nad ei olnud ise tehtava raie seaduslikkust kontrollinud, võidi neid kaasosalisena süüdi mõista ja peale karistuse pidid nad keskkonnakahju kinni maksma,» räägib Luht, kuidas varaste elu kibedaks tehti.
Umbes 15 aastat tagasi hakati ka kahtlaste raiete puhul metsatehnikat asitõendina hoiule võtma. « oli ikka löök, kui miljoneid maksev tehnika lihtsalt politseiparklas seisis,» kirjeldab Luht.
