Veiko Uri: raiesmik on üks ajutisemaid nähtusi metsa eluringis

Lageraie, metsaraie, uuendusraie

Seda, et ilma metsanduse ja haritud metsameesteta Eesti riik hakkama ei saa, mõisteti juba sada aastat tagasi, kui Tartu Ülikoolis hakati andma kõrgemat metsaharidust. Tänu hariduse saanud metsameeste tehtule on Eesti praegu metsarikas riik, kirjutab metsateadlane Veiko Uri tänases Maalehe arvamusloos.

Millised on meie metsad aastakümnete pärast, see oleneb ühelt poolt nende noorte haridusest ja haritusest, kes Eesti Maaülikoolist (EMÜ) metsandusse tööle siirduvad, teisalt aga ka ühiskonna hoiakutest.

Uri sõnul tekitab ühiskonna hoiakutest enim muret jõudsalt leviv veendumus, et metsade majandamine tähendabki vaid lageraiet, mis omakorda on ekslikult võrdsustatud raadamisega. Samuti usk, et mets Eestimaal on praktiliselt otsas või vähemasti kohe otsa saamas.

Metsateadlase jutu järgi on metsanduses oluline leida tasakaal majandamise ja looduskaitse vahel, mis ongi “metsasõja” üks võtmeküsimusi. Öeldakse küll, et vaidluses selgub tõde, aga siiani on läinud nii, et vaieldud on palju, kuid igal piisab jätkuvalt oma tõde ja natuke õigust.

Veiko Uri arvamuslugu metsanduse kuvandist ühiskonnas ja jätkusuutlikkust metsamajandamisest saab täispikkuses lugeda Maalehest.

 

0Shares