Visioonikonverents: suurendame metsarikkust ja pärandame oma lastelastele terved metsad ning teeme Eestist nutika ja isemajandava roheriigi

08.04.2019

Tänavune Metsanduse visioonikonverents tugineb metsasektori ühisele visioonile- suurendame metsarikkust ja pärandame oma lastelastele terved metsad ning teeme Eestist nutika roheriigi, mis suudab end ise majandada. Konverents toimub 25. aprillil Tartus, Dorpat Konverentsikeskuses.

Meie tänane tegutsemine määrab selle, millised metsad pärandame oma lastele ja lastelastele. Kahtlemata põhineb tuleviku metsandus erinevatel digilahendustel, mis aitavad meil täpsemini aru saada, milline on meie metsade tegelik seisukord ning viia läbi metsamajandamise töid senisest efektiivsemalt ja targemalt. Konverentsi esimeses plokis “tark metsandus” räägib Luua Metsanduskooli õpilane Silver Pärn metsa mõõtmiseks loodud digilahendustest ja projektist “Flying Forest”. Metsa vaatavad ülaltpoolt ka Maa-Ameti peaspetsialist Ants Vain ja Eesti Maaülikooli teadur Tauri Arumäe, kes räägivad erinevate andmete kogumisest kaugseire abil. Martin Valvur Almic OÜ-st ja Martin Tishler Tornator Eesti OÜ-st räägivad erinevate metsanduse protsesside digitaliseerimisest ja automatiseerimisest.

Digilahendustelt liigume edasi konverentsi teise plokki “puidust tulevikku”. Puit on 21. sajandi materjal. Puidu väärindamise kõrgemad astmed loovad võimaluse vähendada meie tarbimisühiskonna keskkonnamõjusid, taastumatute loodusvarade kasutust ning seeläbi leevendada kliimamuutusi. Tänased tehnoloogiad võimaldavad puidust luua pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane. Kui me õpime oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame luua Eestist innovatiivse roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma.

Suurema lisandväärtuse loomeks peaksime panustama oma teaduse ja tööstuste koostöös senisest rohkem puidu väärindamisse. Otsime koos Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksooga vastuseid küsimustele, kas meil on tulevikus oodata senisest suuremat koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel ning kust me leiame tulevikus spetsialistid, kes aitaksid meil näiteks puidukeemia tööstust arendada? Kas me peaksime hakkama oma inimesi koolitama välismaal, tooma sisse välismaist tööjõudu või suudavad ülikoolid meile vajaminevaid spetsialiste ka kohapeal koolitada?

Positiivse näitena saame tuua Graanul Invest ASi ja Tartu Ülikooli ühise teadus- ja arendustegevuse, mille eesmärgiks on arendada Eestis puidu ja biomassi väärindamise tehnoloogiat. Tartu Ülikoolist tuleb meile esinema dr. Kaspar Valgepea, kes juhib teadusgruppi GasFermTEC, mille eesmärgiks on välja arendada uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund Tartu Ülikoolis ja Estonian Centre for Synthetic Biology and Biosustainability (ECSBB) keskuses. Dr. Valgepea räägib sünteetilisest bioloogiast, mis on järgmine aste lignotselluloosi ja puidutööstuse jäätmevoogude väärindamise tehnoloogias. Lisaks koordineerib GasFermTEC mikroobe kasutava piloottehase strateegilist planeerimist, mille eesmärgiks on optimeerida erinevatel süsinikuallikatel (nt. sünteesgaas, lignotselluloossed suhkrud) põhinevaid bioprotsesse. Teadusgrupi eesmärgiks on ka struktuursete muudatuste algatamine, mis viiksid uudsete koostöövormideni akadeemia ja tööstuse vahel läbi regionaalse bioprotsesside optimeerimise ja bioloogilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse.

E-tiigri kõrval võiks Eesti olla maailmas ka biomajanduse tiiger, kuid siinkohal mängib kogu eelneva õnnestumisel olulist rolli riik ja majanduskeskkond, milles me toimetame. “Riigi ja majanduse “plokis räägib Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Metsatervenduse OÜ tegevjuht Ants Erik maa- ja metsaomanikuks olemisest demokraatlikus õigusriigis ning kuidas võivad riigi poolt loodavad erinevad kitsendused mõjutada meie majandust ja julgeolekut. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik püüab prognoosida meile Eesti majanduse tulevikku ja Keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsler Marku Lamp annab ülevaate, mis seisus ollakse metsanduse arengukava koostamise protsessis ning kuidas võivad erinevad stsenaariumid hakata mõjutama meie tulevikku.