Toetusõiguslike alade kaart
Toetust saab taotleda füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevale maale, mis on kantud toetusõiguslike alade kaardile. Toetusõiguslike alade kaart asub Maa ja Ruumiameti Geoportaalis erametsatoetuste kaardirakenduses SIIN.
Koos taotlusega tuleb esitada kaardiväljavõte Maa- ja Ruumiameti Geoportaali erametsatoetuste kaardirakendusest, mis võib olla esitatud elektroonilises formaadis (nt PDF, JPG, SHP). Kaardil peavad olema selgelt tähistatud taotletava ala asukoht ja piirid. Kaart lisatakse PRIA e-teenuse keskkonnas (taotluse sisu) iga ala koha, kuhu soovitakse metsastamise toetust.
Toetuse andmisel on peamine nõue, et toetust antakse maa kohta, mis ei ole metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse ja ning maa on füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Toetusõiguslik on ala, mis on kantud toetuse taotlemisel aluseks olevale toetusõiguslike alade kaardile. Uue metsa rajamine ja esimene hooldus tehakse mittemetsamaal.
Hilisemal toetuse taotlemisel hooldamiseks peab metsastatud ala olema inventeeritud ja andmed kantud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse.
Kaardikihi koostamisel arvesse võetavad kihid on loetletud metsastamise toetuse andmise määruse Lisas 1. Nimekiri kirjeldab detailselt kaardikihte ja alasid, mida toetusõigusliku kaardi kokkupanekul kasutati. Metsastamise toetuse andmiseks koostatakse toetusõiguslike alade kaardikiht koostöös KIKi, KAURi ning MARUga. Kaardikihil kokku on metsastamiseks mõeldud alasid ca 24 000 ha ja 25 000 erinevat objekti.
Alad, mida metsastamise toetuse kaardile ei kanta
Toetusõiguslike alade kaardile ei kanta alasid, mis on:
1) kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumassiivide registrisse ja ala kohta on toetuse taotlemise aastale vahetult eelnenud viie aasta jooksul põllumajandustoetust taotletud;
Toetusõiguslikust metsastamise alade kaardist on maha arvatud PRIA põllumassiivide viimase viie aasta ajaloolised andmed, mis kättesaadavad avaandmetena „Andmete teabeväravas“ (https://andmed.eesti.ee/datasets/pindalatoetuste-ajaloolised-ruumiandmed). Sealt on võetud põllumassiivide viimase 5 aasta andmed wfs teenuse kaudu (https://kls.pria.ee/geoserver/pria_avalik_ajalooline/wfs). Kehtiv põllumassiivide andmestik on aluseks võetud teenusest: (https://andmed.eesti.ee/datasets/pollumassiivide-register ja andmed alla laaditud teenusest: https://kls.pria.ee/geoserver/pria_avalik/wfs).
2) väärtuslik põllumajandusmaa;
Eesti toidu varustuskindluse jaoks on oluline tagada võimalikult suures ulatuses suure viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Määratakse maakonna- või üldplaneeringus ja nõudele vastamiseks on vaja konsulendi kinnitus.
3) väärtuslik püsirohumaa;
Püsirohumaadel on muud keskkonnaeesmärgid ning need ei ole metsastamiseks sobivad. Määratakse maakonna- või üldplaneeringus ja nõudele vastamiseks on vaja konsulendi kinnitus.
4) Eesti looduse Infosüsteemi kantud pärandniit ehk poollooduslik kooslus;
Nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praeguseni säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist.
5) Eesti looduse infosüsteemi kantud looduskaitseseaduse §s 4 nimetatud kaitstav loodusobjekt ja kaitsealuse liigi elupaik või kasvukoht, loodusobjekt, mille osas looduskaitseseaduse § 8 lõike 6 alusel on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses ning Natura 2000 võrgustiku alal asuv nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaik;
Nendel aladel on muu eesmärk.
6) metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) kantud metsaeraldis ja ala, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse, v.a käesoleva määruse alusel rajatud metsa alad;
Erandiks on käesoleva määruse alusel rajatud metsa alad, kuhu on võimalik taotleda kultuuri hooldamist.
7) Rail Balticu raudteetrassi koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas;
Nendel aladel on riiklikult määratud muu kasutusotstarve (taristu).
8) kasvuhoonegaaside bilansile negatiivselt mõjuvad mullastikualad;
Mullastiku puhul lähtuti potentsiaali määramisel KAURi 2023. a asendusmetsastamise töö raames (asendusmetsastamiseks sobivate alade kaardistamine3) tehtud tööde tulemustest. Selle kohaselt kaardistati koos teadlastega mullatüübid (asendusmetsastamise aruande tabel 3), mis on metsastamiseks vähem ja rohkem sobivad. Seal on kasutatud sobivuse skaalat, mille määramisel lähtuti esmalt mõjust kasvuhoonegaaside bilansile, kus välistatavad mullatüübid on järgmised: Ag, AG, AG1, AM’, AM”, AM”’, Ar, ArG, ArG1, Arv, Av, B, Bg, BG, Gh’, Gh”, Kh’, Kh”, Kh’g, Kh”g, Kk, Kkg, M’, M”, M”’, Mal, Md, Mr, M’’r, Mõ, R’, R”, R”’, Rõ, S’, S”, S”’, Sõ.
Mullastikukaardina on kasutatud MARU rakenduses olevat mullastikukaardil baseeruvat lihtsustatud EstSoil 1.2c mullastikukaardikihti. Hetkel on käimas mullastikukaardi uuendamise projekt MULD 2, mille raames koostatakse 2026. aasta novembriks Eesti mullastiku kohta uuendatud andmed, sh turvasmuldade kohta. Kui on olemas uuendatud andmed järgmise kaardi koostamise ajaks, siis võetakse need ka kasutusele.
9) maaparandussüsteemide registrisse kantud alad;
Kuivenduse või maaparandusega seotud aladel on muud majanduslikud eesmärgid.
10) Eesti topograafia andmekogusse kantud elektripaigaldise kaitsevööndiga ala;
Ohutus- ja taristunõuded välistavad metsastamise.
11) Eesti topograafia andmekogusse kantud teed, hooned, muud rajatised ja vooluveekogud;
Nendel aladel on muu eesmärk.
12) määratud rohevõrgustiku alaks maakonna planeeringus;
Rohevõrgustiku funktsioon on säilitada maastiku sidusus ja elurikkus ning kehtiva määruse alusel nendel aladel metsastamist ei toetata. Määratakse maakonna- või üldplaneeringus ja nõudele vastamiseks on vaja konsulendi kinnitus.
13) üleujutusohuga alad;
Üleujutusrisk muudab metsakasvatuse ebasobivaks.
14) maardla, kuhu on antud kaevandamise luba.
Maavarade registrisse kantud kehtivate kaevanduslubadega maardlate aladel on muu eesmärk.
