Ulukikahjustused

Ulukid (põdrad, kitsed, hirved, jänesed) kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Ulukite põhjustatud kahjustuste ennetamiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid alates verepreparaadiga (Plantskydd) pritsimisest, võrsete määrimisest kaitsva pastaga (Cervacol) kuni aia ehituseni välja.

RMK Põdrakahjustus männil.

Põdrakahjustus männil. (Foto:RMK)

Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet. Tüvede koorimisega kaasnev tüvemädanik vähendab oluliselt puidu kvaliteeti.
Punahirv toitub analoogselt, aga on toidu suhtes hoopis vähem valiv. Ta sööb hea meelega nii okas- kui lehtpuid ja kui vähegi võimalik, närib puutüve ära ringiratast. Punahirve arvukus Eestis on veel suhteliselt väike, kuid tasapisi liigutakse Lõuna-Eestist Kesk-Eesti poole. Arvukas on hirveasurkond Saare- ja Hiiumaal.
Metskits kärbib talvel puukeste latvu, sokud vigastavad puid ka sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimispinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada. Soku tuntuim ja nähtavaim nühkimispõhjus on oma territooriumi tähistamine.

Kopra kahjustus

Kopra näritud kasetüvi. (Foto:Maaleht)

Kobras langetab võrsete ja koore kättesaamiseks lehtpuid, rajab okste transportimiseks kanaleid ja ehitab veekogudele tamme. Veekogude paisutamisega kaasnev liigniiskus ja suurte pindade üleujutamine on metsale märksa ohtlikumad kui puude langetamine.

Metsaomanik võib puutuda kokku ka hiirte tekitatud kahjustustega. Need pisinärilised – ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja leethiir, võivad eriti palju kurja teha metsakultuurides, kui juhtub olema lumerohke talv. Lume all kooritakse noorte puukeste tüvede juurekael, ent eriti lumerohkete talvede järel on mõnigi metsaomanik ehmatanud – väikeste puude tüved kooritakse täielikult täpselt lumepiirini. Vastistutatud puude ladvad, talvel ka koor ja võrsed meeldivad hästi ka jänestele. Hiirekahjustuste vältimiseks on soovitav sügisel taimede ümbert kõrge hein niita või tallata. Kui metsakultuuri pind pole suur, on kasutatud ka tüvekaitsmeid.

Üldisi nõuandeid ulukikahjustuste vähendamiseks:

  • Ulukite küttimine kahjustuste vähendamiseks, erandina ka väljaspool jahihooaega, on jahimeeste ülesanne.
  • Maaomanikul on soovitav sõlmida jahirentnikuga maa jahindusliku kasutamise tingimuste leping, milles nähakse ette poolte kohustused ulukikahjustuste vähendamiseks.
  • Ei tasu rajada männikultuuri paika, kus põdrad on selle juba kord hävitanud.
  • Ei tasu meelitada põtru soolaku või söödapõllu abil männikultuuri või keskealise kuusiku naabrusesse.
  • Saare- ja tammekultuuri kaitseks tasub paigaldada tara või kasutada puukeste ladvavõrsete kaitseks spetsiaalseid plastspiraale, -torukesi või -võrku.
  • Kuusikutes tasub ekstra kaitsta (eriti pärast harvendusraiet) tulevikupuude korbastumata laasunud tüvesid. Selleks tuleks siduda nende ümber plastvõrk või oksad, võõbata neid savi, liiva ja kustutatud lubja seguga või tekitada koorel vaigujooks vastava rulliga.
  • Lehtpuude kaitseks jäneste eest aitab tarastamine või tüvede kinnikatmine.
  • Kopratammi lammutamine ja kobraste küttimine on sageli metsa hukkumise vältimiseks möödapääsmatu.
  • NB! Kui kuivavad üksikud puud, ei tasu neid kohe raiuma hakata. Kui kuivanud on suurem arv puid, tuleb selgitada, miks nii on toimunud, ja hinnata võimalikku ohtu teistele puudele.

UURI LISAKS:

Kaamera

Ulukikahjustustest:
Ulukikahjustuste ennetamine


Koprakahjustustest
0Shares